Ma nutsin täna kolm korda, kolmel põhjusel.
Kuna ma passisin terve päeva toas ja telekast ei tulnud ka midagi intrigeerivat, siis vaatasin filmi Hachiko. Kurb tõsielu film.
Teisena lugesin Tomi saadetud kirju, sest ma igatsesin teda. Pisar tuli silma ja tualettpaberi rull kahanes ka selle tõttu. Aga needolid õnne pisarad. Tõstsin ta pildi riiulilt kapi peale, et iga hommik saaksin ma tõusta koos temaga.
Kolmandaks lugesin hüvastijätu kaarte tiimikaaslastelt ja näitedrupilt.Nii head ajad!



Mõtlesin et nostalgitseks täna natuke. Ja kirjutasin Tomile kirja. Kuigi seal polnud midagi , mida ta juba ei teaks, aga alati on hea lugeda ka seda mida sa juba tead miss u mele rõõmsaks teeb. Armastus ei vanane. Ja alati jab meile tulevik Thomas.i love you

Kuni mina pelleris crappisin, siis nemad jooksid veel korra nemesisi ja airi peale. Minule oli selleks päevaks küllalt sõitu.
Kuna ma ei jätnud Tomi rahule, et ta mulle midagi võidaks, siis me jooksime veel ühte putkasse mullemegasuurt jänest võitma. Ma tunnistan, tahtsin seda väga, aga kui ta mega närvi läks sest ma ei lõpetanud varem pinnimist, siis ta kulutas selle peale £9. Ja ikkagi oli tulemuseks null. Asja nimi on octipiss aga see oli megaraske. Pidi mingist keervelast vurrist pisikese rõnga läbi saama , nii et ei puuduta äärtega.
Leppisime pärast ikkagi ära ja vabandasime. Aga megalahe päev oli. Midagi mida ma pole varem teinud.Uus kogemus....ja nauding.

90 minutit sabas seismist hiljem olin natuke pettunud , aga hea oli. kombineeritus freefallist, kiire laskumine, pimedus..plus v2ga ootamatu..tagurpidi minek. aga siiski, oleksin oodanud midagi paremat selle seismise eest. aga siiski soovitaks soojalt minna.

Arvasime et on mingi titekas, aga oi kui valesti me arvasime. Alguses kui s6it algab, soovib neiu mikrofonist head reisi... ja sinna l6ppu tuli iga kord selline v2ga kaval ja meganaljakas...tshuuu..tshuuuu! heh.

chillilt l6bus.

Vees sõitvad vannid olid päris ägedad. Alati olen tahtnud millegagi sellisega sõita ja märjaks saada, aga noh, seekord pääsesin paari piisagam sest patseerisin ennast taha. Tom muidugi etteotsa ja arvake ära kes jälle läbimärjaks sai..Tom, jep. Vingus küll, aga lõpuks oli kõigil pohh, ikkagi torepäev ju. Kõige mõnudsam oli seal vannis kui ta mäest alla pani ja otse vette ja siis tunnel... huuh . seal oli Tomikilkeid kuulda, juvist vesi tuli sissejälle. Aga mul oli suva, sest ma olin ju turvatsoonis. Plus vaade oli super!

Ajaa, kui arvasid ,et oled piisavalt märg ,hakkas dušš sinu peakohal tööle. Õnneks, meil see feilis.

Peale Hexi oli jälle veits roop olla, aga pidu peab edasi minema. Jalutasime siis edasi ja poiste tähelepanu köitis veeatraktsioon, piraadilaevadega. Muidugi pidi ju minema, aga seal saab megamärjaks. Mina ikka ka et ei taha märjaks saada , aga kuivatid olid kohe ka seal. Mis siis ikka, veensin ennast et kui tihti ma ikka Inglismaal veega mängin, et saab märjaks siis saab. Oi ja kui märjaks kõik said... aga pohui oli ju..megafun! alguses üritasime laeva peale saada, aga kuna see on megasuur park , siis on igale atraktsioonile mingi labürint ette ehitatud, et juhuks kui järjekorrad pikad on läheb sikka sakk. Jõudsime siis laevale. Mina ühes otsas ja Nat ja Tom teises. Idée oli selles, et paat sõitis mööda kindlat rada singa vonga ringi ja siis inimesed said sind väikestest veekahuritest pritsida. Ja et asi ikka asu oli oli paadil ka kuus kahurit. Kolm ükel ja kolm teisel pool. Aga alles lõpus jagasime välja , et miksmeie kahurivesi ei ulatunud vaatajateni... raskus oli kõik valel pool. Poiste raskus vajutas paadi allapoole ja vesi ei tulistanud nii kõrgele enam...tulemuseks läbimärjad meie. Aga viimasele vastasele saime ikka kõvasti kahurit teha..ei pääsend , ja nalja oli paljuuuu. Kuna seda pidi väntama, et vesi kõrgemale läheks ei olnud vastase kahurite eest ära hüppamine võimalus.
Kui maha läksime ütles töötaja meie “thanks guis!”. Me ikka oskame asja lõbusaks teha.

Järgmiseks siis ootasin ,et nüüd saab puhuri all kuivaks, aga tutkit, selle eest tahtsid ka raha ja sittagi ei aidanud. Puhur my ass!

Well, here i am, London airport, and these heels are killing me! Big time. I waited for my luggage and what a fuck, the lock that i put on my suitcase is not there anymore. Okou...first reaction was that someone went though my things. I opened it quickly .. ok stuff...,ok. Wfhuuuuh, lucky bastard me, nothing was taken, it just must have broken off in the airplane. And away we go to wait 7 and half hours for my home flight, jeppy. Oh, yeah, in Newcastle i had to take some stuff out, cause the luggage was to heavy ,,, still. After all that i left behind. And my suitcase is very full. And cause i had a handbag plus my lap top, i had to pay extra £18 to put the handbag as luggage as well. Total wanker. And tom had to pay that out of his petrol money. I’m so sorry babe. I would have paid it myself, but i don’t get my last pay until Wednesday .
Well, my new computer is working just fine! I’m so thankful and pleased . tough it shows me , that i have 4 minutes of battery left, but im still typing.
I miss him already. His such a big fluff crying in the airport and making me cry. It was rather hard. All these 7 months ive been part of a family and now im not waking up in that house, not go to work, and wont cuddle my boyfriend. Im gonna miss that all so so much! But his coming in July and we are going to talk in skype. But i am a bit worried, cause his starting a new job on Monday. I hope, that i can still talk to him, even if it is only 2 times a week. I will understand.
I love you and will miss you all like crazy!!! Muh muh all of yous.

Air, no see oli peapööraja. Ainuke sōit mis mul südame pahaks tegi. Ma arvan et see oli sellest, et ma prakt pea alaspidi olin pidevalt. Aga hea tunne oli küll lennata nagu superman. Käeliigutus kais ka muidugi vastavalt sinna juurde. Teist kätt ma ei suutnud muidugi lahti lasta. Aja lahe oli vahepeal taevast näha ja siis jälle vuhinaga mäest alla. Kōigepealt istusid nagu tavaliselt tooli, siis panid ennast kinni...ja masin keeras sind kōhuli. Vajusid mōnusalt tooli, aga pehme oli, väga mugav. ja siis mäest üles.. muidugi ma karjusin ja tegin igast hääli, aga see käib asja juurde. Sealt maha tulles oli süda väga lilla.

Kindlalt ei lähe nüüd kuskile veel, et veits puhkust, aga kuna Nat tahtis ikka edasi möllata, siis läksime Hexi peale. Küsisin just ekstra, et kas seal on mingit keerutamist ja nii, Net et ei ole, lihtsalt veits braifucki. Ok. Sellega saab leppida, peaasi, et ei ole mdiagi, mis mul olemise veel pahamaks teeb. Ja tegi. Alguses vaatasime pimedas ruumis selle lossi legendi, kuidas mees tōllas vanast naisest mööda sōitis ja too paar penni küsis, kuid mees keeldus. Naine siis pani ta perele needuse peale, et iga oksa kohta, mis puult langeb, nende peres keegi sureb. Ja nii oligi. Mees sai aru, et ainuke vōimalus kuidas ta surme saab lōpetada, kinnitada kōik puu oksad kettidega kinni. Ja vedada see langenud oks salajasse kohta. Ta hakkas hulluks teadlaseks, et mingeid vastuseid saada. Ja kui lossi renoveerima hakati leiti palju salajasi käike ja raamaturiiul, mille taga oli salajane ruum koos selle sama oksaga.
Ja siis jäksime järgmisse ruumi, mis oli pime...ja järsku hakkas välku lööma ja hääled. Üritati imiteerida sedaneedust ja vana lossi. Ja riideribad, mi solid seinte aukude ees, nende tagand hakkas tuul puhuma, nagu oleks kummitused riide sees vōi midagi. Lahe oli, aga ei hirmutanud isegi mitte pisut.. Siis järgmises suumis olid pikad pinged ja me pidime sinna istuma, samal ajal räägiti veel sellest lossist. Ja äkki hakkasis pinged üles ja alla kōikuma...ma arvasin ,et keerame üle vōlli aja asjalood vōtsid kummalise pöörde, kui terve ruum hakaks keerlema. Imalik oli, sest istmed ei liikunud enam nii palju. Väga kaval nipp nende poolt. Aga see tegi mu südame veel lillamaks. Aga lahe oli.

Skyride läbi, kihutasime Nemesis järjekorda. Seal voolasid verejōed ja kōik oli mingi aju vōi asja sisse ehitatud. Arvasin kohe, et ma ei kannata seda sōitu, aga oh kui vale mu arvamus oli. See oli üks parimaid minu meelest. Jalad rippusid vabalt ja langemised polnud ka nii jubedad. Plus said 4 korda nautida kaaluta olekut. Mōnus tunne oli kui ōhk kōrvust mööda vuhises. Ja järjekord polnud ka suur. Megahea oli, läheks veel. Käsi ma muidugi lahti ei julgenud lasta, nii brawe ka ei olnud.
Ahjaaa.. peale igat sōitu said oma pilte sōidust ka vaadata, vōi videot. Muidugi sai neid ka osta, 2 pilti £12, ulme kallis. Iga istme ees olid väikesed kaamerad, plus teatud kurvi peal oli kaamera, mis kōigist pilti tegi, just siis kui sa kōige rohkem nägusid tegid. Aga näod olid koomid, Jonny tegi alati meelega relax nägusid , nagu oleks pease of cake need sōinud olnud, Tomil oli alati ulme nägu ja minul...alati sitt püksis, vōi siis kaiffhirm. Nathaniel, Scott ja veel üls tüüp...nii kōigil oli midagi naerda.

Aga see park on masiivne, am ei kujuta ette kui suur maaala seda on, aga et ühest otsast teise saada vōtsime skyride. Kōndimiseks oleks liiga kaua aega kulunud ja park suleti pool 6.megalahe oli alla vaadata. Tegime nalju, et mis siis kui see alla kukuks, vōi kui see oliks üks atratsioonidest, et kukud alla. Scott oli küll mega koba. Nendele pidi peale ronima kui nad veits liikusid, ta koperdas kaks korda sinna sisse, pea aegu ninuli kukkudes. Pfffhhahahaaa. Ja Tom rüüpas oma ōlle, kuigi midagi ei tohtinud seal juua ega süüa. Naljad käisid ka muidugi, et jajah hea sex koht, kōrgel ōhus, keegi ei sega, hea romantikat teha. Ainuke downfall, et kabiin oli väbipaistev ja tagaolevad sōitjad polnud just kaugel. Aga see ei takistanud kōigil rope mōtteid mōtlemast. Nalja peab ikka tegema, isegi kui see on midagi sellist.

Järgmisena otsustati 13 peale minna, aga kui me lōpuks kohale jōudsime ja nägime kui suur järjekord oli(120 minutit), siis otsustasime Rita kasuks. See oli rohkem kiire lend. Kahe sekundiga 100 km/h. Päris kiire. Ja kurvid olid väga kiired, väga kiired..wuuh,wuuh...ja enne kui start oli , ütles mingi roboti hääl, et get out while you can. irw. no näha on mis pannkoogid kōigi näod on.

Reede oli MEGAAAAAAA!!!!!!!!!!!!!!!! Ausalt. Käisime lōbustuspargis. ALTON TOWERS. Kuskil kolme tunni sōit , aga kui seda väärt see oli. Inimesed üle Inglismaa tulevad sinna aega veetma. Ja jaanuaris ehitasid nad uue atraktsiooni, esimese maailmas, kus on paar sekundit vabalangemist otse alla. It’s called 13.
Startisime 5.30 ja jōudsime kohale kuskil 9. Kui me väravatest sisse astusime kostis kōrvu nagu oleksime Disneylandis. Ausalt..irooniline themepargi muusika. Ja saime pea teada, et park avatakse rahvale alles 10. what a piss take, ootasime siis. Ja vahepeal saime ära fotografeeritud Sonyku ja karu..maskotid. kasu oli armas, trakisin teda rahva seas ja sain lōpuks talle kali teha.
Kui siis väravad lahti lōpuks tehti, panid poised kohe jooksuga esimese sōidu peale. Otsus oli langetatud. Esimesena Oblivion. Ma siis, et ok, milline see on. Vōiks ikka softimatest alustada. Ja kui ma seda nägin, siis ..hmmm, lōi klimbi kurku küll. Aga hingetuks vōttis siis, kui ma seal toolis istusin, igat pidi kinni pandud ja ootasin kuni sōit algab. Üritasin küll külma närvi säilitada, aga kui ma sealt alla kukkusin, oli hing kinni, isegi kiljumine ei tulnud nii hästi välja nagu peaks. Hea meel, et selle esimesena ära tegime. Masin oli siis selline: kōigepealt sōidab kōrgele mäkke, siis keerab su näoga alla maa poole ja kukutab su alla, megasuure kiirusega , läbi pimeda tunnel ja paar pööret ja sōit läbi. Aga uskuge mind see kukkumine ei saanud enam pikem olla. Just siis kui sa palvetad, et palun saa see läbi, sa kukud veel. Kui sa enam ei jaksa kannatada, kannatad veel. Jube. Ei tea, kas tahaks veel minna. Tom tahtis.

Neljapäev oli päris huvitav. Tööjuures pani üks töötajatest roopi, keset kliente. Ja siis jooksis tagaruumi ja pani trepile ka ühe pläraka maha. Ōnneks oli ainult limonaad, aga idée jääb samaks. Ma olin just parasjagu treppide peal, kui seda ilusat vaatepilti pealt nägin. Esimene asi oli kohe, et kas olek ok. Loll küsimus mida küsida, muidugi pole ta ok, kui ta keset treppi oksendab. Ma lubasin siis kōik ära koristada ja käskisin tal minna maha istuda. Pärast saint a käest teada, et keegi oli talle midagi joogi sisse sokutanud kui ta eelmine päev väljas kais. Ta jōi ainult 2 klaasi veini ja paar trinki , aga ei mäletanud midagi. Ta poiss pidi ta haiglasse viima, sest ta oli kokku kukkunud. Mingit muud seletust ei saa olla kui et she got spyked.
Kuskil kolm päeva enne seda sain teada, et Philis on 4 nädalat töölt kōrval ja ma saan tema tunnid endale. Muidugi oli mul hea meel ekstra raha üle, aga proovid on ka ju samal ajal, damit. Aga eile sain ōnneks uue koristajaneiu. Ajasin eile ta oma seletamisega ikka nii segadusse. Ma ei ole hea ōoetada, ega seletaja. Aga Steff on tubli töötaja, korralik ja väga sōbralik. Täna ta mainis juba, et talle meeldib siin rohkem töötada kui see, kus ta ōhtuti koristab. Steffi teise töö ülemus hakkas talle ōpetama ,kuidas tolmuimejat peaks käsitlema..no kuulge , tolmuimejaga vist ei saa eriti mööda nagu panna vōi mis?
Aga jah, kui neljapäeval koju rattaga sōitsin , läbi pargi, siis mida mu silmad näevad. Keset päist päeva naine tōmbab väiksel poisil pükse alla , samal ajal kui see rohtu kuseb. Ja teda ei kottinud isegi see pisiasi, et inimesed sealt mööda käivad...oleks siis vōinud vähemalt veits vōssa minna mitte pool meetrit kōnniteest. No irw noh. Kui me räägime et noorus on hukas, siis mis me sellele nimeks paneme. Laps pole kolmenegi ja juba kuseb avalikult, abiga muidugi, aga ikkagi. Tuleb tahtmine pead vōngutada...it’s so wrong.
Ja et sellele päevale piir peale tōmmata, iga kord kui ma töölt tulen pean läbi väikse teejupi manööverdama, et pargi kōnniteele jōuda...ja vōiksin vanduda, et iga kord kui ma seda teen on keegi kena koeraomanik lasnud oma puudlil tee peale situda. Ja mitte väiksed junnid , vaid suured pruunid haisvad kangid! Ja kuskil kuu tagasi, sōitsin ma ühest läbi...kui kena, ja seda ei olnud just kerge kummi mustri vahelt välja saada.

Siin see on siis , laupäev nagu lubasin. Hommikusöök kell 9- ilmselgelt liiga vara. Valik polnud ka just isuäratav. Kolm hommikuhelveste valikut , mahl ja röstsai. No mida fakki. Ma vōtsin siis krōbuskeid, sest sai oli lihtsalt moosi vōi vōiga ja see on alla arvestuse.
Läksime läbi linna kōigil mustada tiimisärgid seljas, sest täna oli mängupäev. ja ei tea kust saime mööduvalt mustalt naiselt sōimu,ja need ei olnud ilusad sōnad. Amy enne mainis, et pane tähele, siinsed inimesed on väga teist moodi. Ja tal oli täiesi ōigus. Nad on täis viha ja vihkamist, tujukad ja don’t give a shit. Shouth. Aga mehapalav päev oli , 17 kraadi. Täielik röst oli välja minnes. Ja muidugi nagu mann ikka tuli mul poole tee peal meelde, et unustasin oma pōlvekaitsmed. Ōnneks läksid paar poissi ka hotelli tagasi piletite järgi. Aga mäkketōus tagasi oli PALAV.
Muidugi ei suutnud Stu vastu panna külale ōlule.
Vaatasime siis kolm mängu ära ja meie kord oligi minna riideid vahetama. Ühest asjast ma ei saa aru. Nad on vōrgu siin nii suureks puhunud, et tavaliset karikamängud korraldatakse nagu Eestis on pro liiga mängud, mängijad kes actually palka saavad. Aga noh, mida ma kurdan , oma pallipoisid ja lapivennad. Lahe. Suur tunne tuli kohe, et mhmh, siin ma olen, tähtsam kui mina ise.
Riided saadeti meid vahetama kōige sitemasse riietusruumi, muidugi kui ma ütlen sitt, siis ma ei mōtle eesti mōistes sitt, et pōrad on vanadest plaatidest ja seined kooruvad vōi dushid on stalini ajast. Ja mōtlen teiste riietusruumidega vōrreldes. Ma arvan et see polnud isegi riietusruum vaid mingi väike konverentsiruum vōi midagi. Suundusime siis välja , veel paar sōna treenerilt. Ärge kahetsege midagi, have fun, ja me vōidame. Kuna saalis oli NII palav, siis ta käskis meil iga natukese aja tagant vett rüübata. Isegi parimad sportlased ei suuda vōhma säilitada, sest siin on liiga palav.
Meie mäng oli päris pilgeline, sest meie jaoks oli seal palju kaalul. Sōitsime terve selle tee siia . me ei tulnud kautusega leppima. Ja neli geimi hiljem , me ei pidanudki. Kōik jooksid kokku ja kiljusid. ME VōITSIME! Enne kui medaleid läksime vōtma kussus Nikki kōik kokku ja ütles, et on meeldiv olnud teiega mängida see hooaeg, aga ma ei liitu teiega jängmine hooaeg.... ma olen 9 nädalat RASE! Pagupealt hakkasid vähemalt viis piffi nutma, et oh my god. Ja muidugi kui kōik teised nutavad, hakkan mina ka , aga suutsid hoida ennast vaos. Tor oli nagu panda. Kōik poised muidugi karjusid ja cheeresid. Nad olid parimad oma tuutudega ja lipuga ja plakatitega. Nii megalase fänniseltskond oli meil. Ja kōik nad karjusid meile.
Ahh ja kōike koomim oli Will. Ta lasi oma telephonist läbi ruupari ühte mehhiko meloodiat....tütü tütttttitütitüüüüü...OLAY(karjusid kōik)!! See oli selle päeva moto.
Klubisse minek. Panin oma kunstripsmed peale , uus pluus selga ja üles korrusele , kellegi tuppa chillima , enne kui läksime. Kōik olid seal. Milline tunne. Ühtne tunne, kuigi tundsin ennast veits väljajäetuna, sest ma ei saa kōigiga nii hästi läbi, aga mis see luges. Ma olin seal. And so were Ria ja Abby. Hooh, kust alustada. 17 on nad ja nende vanemad ostsid neile Malibu. Abby jōi pool sellest ja siis nad leidsid kuskil vodka ja pillasid seda veel sinna sisse ja rüüpasid seda. Kui nad seltskonda tulid oli Ria veits tipsune, jutt jooksis ja kaps värised, abs oli sama. Keel veits pehme. Nagu me kōik teame noorusest. Aga lōpptulemus oli see, et Rial ei olnud veel küllalt ja ta kappas veel tuppa uute jookide järgi . pärast siis kuulsime, et ja oli pōrandal maas , ukse kōrval, jalad laiali. “Ria, what are you doing?” “i don’t care, i’m so horny”. Phahahaaaaa. Lahe. Ja pärast pani ta veel roopi ka , mingi miljon korda. Edu sellega.
Panime siis minekut kluppi, taxodega. Muusika oli hea, aga kontroll uksel on megakarm. Id-kaart pannakse kuskilt masinast läbi ja riidereeglid on ka mōnes kohast karmid. Näiteks see viimane klubi kuhu me sisse tahtsime minna ei lasnud osasid meie poise sisse, sest neil olid mustad jalanōud. No mida, mees comoon. Black shoes?!!! This ain’t right. Tor vingerdas siis olikorrast välja ja poised sisse. Ta seletas ,et me siin ainult 4 tunniks ja me tahame lihtsalt lōbutseda kōik koos. Lasti siis sisse, yay! Muusika oli heaaaaa...ja rahvast oli palju. Kōik üksteise vastas , higised. Vōimatu oli midagi tellida baarist, sest midagi ei kuulnud. Tantsisime kōik traditsionaalselt ringis ja aeg ajalt nagu ikka keegi ringi sisse. Sain ka paar oma moment seal eputatud. Jalad veits tulitasid, aga who gives a shit. Ma ei lahkunud kordagi pōrandalt, iga lugu mis oli, mina olin platsis ja reivisin. Mul oli pohhui mida teised mu liigutustest arvasid. Tavaliselt mul pole. Ma olin üleni higine, täielikult, aga mind ei huvitanud. Valisin oma poeriided hoolikalt, et niiväga ar ei saaks. Pean tunnistama et mul pole nii lōbus olnud juba pikka aega. Saab liht oma ajus välja tantsida, ei pea mōtlema mis homme saab vōi mis kutt mind nüüd nillib. No ok, natuke oli ikka , aga jah. Selle nelja tunni sees tellisin kolm jooki. Red bull vodkaga ja siis mida iganes veel sain kolme paundi eest- 2 jäägerit koos energia joogiga. Nii et väike pitsiklaas jäägeriga oli suuremas viski klaasis energiajoogi sees. Olin täiesti positive , et spillin selle kuskile enda peale, aga üllatuses polnud see vōimalik, huuh.
Huuh, muusika oli hea , tōesti hea ja pidevalt hea. Super. Ausalt , ma oleks vōinud oma topi seal samas klubi ees seljast vōtta ja kuivaks pigistada, sest just täpselt nii märg see oli.
Otsisime siis takso ja hotelli tagasi. Kuskil kolme paiku. Oma veinipudeli, jätsin ma sinna tuppa, millest ma vōtsin ühe klaasi ainult, sest ma ei tahtnud nagu idioot olla punaste hammaste ja suuga, nagu punane vein seda teeb. Aga ma jōin oma siidreid selle asemel ja piisas. Olin küllalt tipsune , et kluppi minna.
Hommik oli ikka veel veits purjus, alko pold veel verest jōudnud minna. Tuikusin siis voodist välja ja üllatavalt on mu sisemine kell nii hea, et ma ärkasin enne hommikusööki üles. Käed siiski veits värisesid nagu parmul, aga pold väga viga, sest kōvat joomat ju polnud. Kolm siirdit, kolm driki ja väika klaas veini. Paras hea tuju annus.
Aga see oli superhüper mega nädalavahetus. Ja ma jään seda kaua mäletama! Ehk ikka saan Tori käest pilte ka meie mängust. See neljapäev lähme tüdrukutega välja sööma, et korralikult tähistada. Ootan juba kannatamatult, sest see on ilmselt viimane kord kui ma neid kōiki näen enne äraminekut. Nuuks.

Butterflyworld!!!!! Lōpuks käisime seal ära eile. See oli suletud vahepeal, aga nüüd puhuvad uued suvised tuuled. Läksime sisse ja suur papagoi näris oma kuudis koera mänguasja. Lootsime , et ta ütleb midagi, aga ei. Maksime sissepääsi ja läksime sisse. MEGAAAAA!!! No päriselt, milline vaade. Hoone pole küll suur, aga vihmamets mahtus sinna küll ära. Kohe kui sisse läksime lendas gigant liblikas näo eest mööda, huuh... pani vōbelema küll. No kujuta ette kui umnes käelaba suurune liblikas sulle näkku lendab. Vist hüppaks küll eest ära vōi mis?! Kōigepealt oli suur känd, mille peal olid banaani viilud, sest liblikad söövad banaane. Selline ringjas ala, kust rännakut alustada ja siis taimede vilus pink. Ja vasakule läks rada taimede vahelt. Ja jummel kui palav seal oli, 30 C, täielik troopika. Higi vōttsi kohe lahti.
Kōndisime ja imetlesime, igal sammul kaamera pihus valmis pilti tegema. Megailus. Igasugust vōimalikku suurust ja värvi liblikad ja taimed. Ja raja lōpus oli väike kosk, mis kukus tiigikesse, kus ujus elusuured kuldkalad. Ma pole nii suurt kuldkala elu näinud ..et idée saada, kui suured nad olid..no kujuta 2l pudel limonaati ja pane veits veel juurde. Nii suured olid. Ja neid oli seal palju...palju. aga kōik oli nii ilus, nagu looduses peab, suu ammuli vahtisin nagu koolilaps.
Ja liblika kasvuhoone kōrval oli veel teine tuba, kus oli klaasi taga megasuur boa ja megasuur anaconda, koolane, nagu Britney Spearsi videos. Laheee. Ja kaks komodot jag eco ja tarantula. Jaaaaa...arvake ära Mircats!!!! Ja neil oli kaks poega ka, nii armsad, mängisid seal ja ajasid üksteist taga...vōta vōi koju.
Ahjaa, üritasime komodoga pilti teha, aga klaas peegeldas vastu. Tom pani oma näo klaasile lähedale ja tegi igast nägusid ja loom näitas keelt pidevalt, nagu tahaks Tomi lakkuda. Naljakas. Aga jah, tegin palju pilte ja higistasin palju, aga see kōik oli oh so seda väärt. Eestis ei ole mdiagi sellist bellive you me!. Väike , aga imeline. Pildid räägivad minu eest, jutuga ei seleta.
Pildid panen orksi üles! Ja tegin kaks videot ka!

Neljapäev, kibelen juba reedet oodates.
Reede, kibelen , et juba Londonisse minna. Ja käes ta ongi. John viskas mu ära. Appihii, see nädalavahetus oli nii chool ja groov. Mina, Hannah, Nicola ja Nikki sōitsime Londonisse mängule ühes autos. Nikki oli roolis. Ma poleks uskunud, et tal on ainult 2 kuud load käes olnud. Mina tema asemel oleks jube närvis olnud kiirteedele minna. Crazy shiiit. Kōigepealt pidime Nicola peale vōtma, sinna läks juba tund ja pool ja teepeal üritasime GPRSi tööle saada, aga vana viskas susse püsti ja otsustas mitte meie asukohta leida. Lōpuks siis kui bensukas peatuse tegime ,et Nik peale vōtta saime hakkama, aga sōidu peale saime aru ,et see vikas ikka segast. Nikki oli printinud paberi peal juhised välja ja need ei klappinud GPRSiga üldse. Niiet otsustasime seda mitte kuulata ja edasine tripp oli pabergandjalt. Ahjaa kōigile siis teadmiseks, enne kui suuremaks jutuks läheb. Me käisime Middlesborough vōrgu tiimiga Londonis Shied Cup Finalit mängimas, Cristal Palace’is. Ja muidugi me vōitsime!
Reis vōttis...nii arvutame nüüd. Startisime kuskil 4 kanti päeval ja sinna jōudsime kuskil 10 . muidugi tegime 2 peatust. Niiet umbes 6 tundi, nice. Koom oli, kui GPRS rääkis ja Nik vahele karjus, et eiiii me keerame paremale, valee! :D
Jōudsime siis tolli juurde, maks oli vist £1.50 . andsime siis raha ja järgmisest raundaboutist pidime vōtma teise pöörde vasakule. Tehtud. Ja kuna need ringteed on minisaare suurused, ei näinud me kuhu me just pöörasime ja oh üllatust, me olime alguses tagasi. Pidime siis paar miili tagasi sōitma ja tollist uuesti läbi minema, funfunfun. Muidugi ei läinud me sama putka juurde, täielikud idioodid me ka paista ei taht. Hakkasime siis raha uuesti andama ja nikki lōpuks otsustas küsida, et kuidas Cristal Palacisse saab. Tolliametnik vaatas pabereid ja ütles:” your going the wrong way.” Irw. Ta ikka vaatas neid pabereid korralikult ja ikka oli vastus sama, vale tee. Mina ja Hannah vaatasime meie auto taha, megasuur järjekord suurened , sest me hoidsime rada kinni. Irw, naljakas. Mul oli chool. Lahe kui sa nii tähtis saad vahel olla. Ja et asjad veel huvitavamaks muuta. Ametnik vilistas näpud suus vastasputkasse, et turn around! Ja arvake nüüd ära mis nüüd juhtuma hakkab. Isegi meie näod olid imestusest suured. Nad sulgesid kaks rada , lihtsalt sellepärast , et me saaks ümber keerata ja ōiget teedpidi minna. No see oli nagu megalahe, kaks copperit seisid ka autodega seal , et kōik sujuks. Naer! Ja raha saime ka tagasi. Sellest hetkest ma armastasin Londoni aksenti, midagi uut. Keerasime siis ringteest Ōigesti ära ja Cristal Palace poole vurama.
Jōudsime siis linnavahele ja lōpuks hakkas GPRS samat moodi mōtlema, nagu meie paber, yay! Mingi miljon recalculations later otsustas meiega nōustuda. Aga me ei olnud veel vōsast väljas. Linnas suutis Nikki auto välja suretada paar korda lisaks eelmisele paarile, aga no anname andeks. Linnas sōitsime vist ühte raundabouti kolm kolda, sest me ei suutnud otsustada milline exit on ōige. Lōpuks siiski jōudsime ōigele tänavale ja sealt paistiski meie hotel...Queens . üritasime parkida, aga mida me pargime kui kohta pole, blokkisime siis Tori auto kinni, muidugi enne küsisime.
Küsisin lauast kaardi ja lifti ma läksin. Teadsin ainult et toa nr. On 19 aga ega ma ju ei mōelnud, et siis pole lifti vaja. Hüppasin lifti ja kui teised küsisid, et kus toas oled, siis sain aru , et no pagan pold ju vaja siia ronida. Sōidsin niisama liftiga 4-ndale korrusele ja tagasi. Tuppa jōudes Hedher juba magas ja Amy oli veel üleval. Enne magamaminekut otsustasin veel midagi süüa, kōht oli jube tühi. Ja tsekkige seda, kuna meie tuba oli familyroom, meil olio ma miniköök, sweet! Sain oma siidrid ja söögi sinna panna. Ja vannituba oli ka mōnus suur, koos vanniga. Kuna ma ei tahtnud tüdrukuid üles äratada sōin vannitoas oma sinki ja mitte just head kartulisalatit. Kui Eestlane ütleb kartulisalt, siis sealt seest vōib leida vorstijuppe,kartulit, porgandit, herneid ja ehk midagi veel. Aga kui ma mōtlen seda karjutisalatit , mida mina vannitoa pōrandal sōin, piirdub see ühe koostiasinega...KARTUL! ja muidugi koor , aga see on loogish. Helistasin veel enne teki alla pugemist Tomile, aga levi oli nii kuradi sitt!proovisin igat pidi, no ausalt, aga sain jutud räägitud. Ja magama, homme tähtis päev ju!

Blog laupäevast tuleb veits hiljem, sest see on mahlakam ja ma olen nii väsinud, bakaa.

Üleeile oli päris hektiline päev, aga päev mida olin oodanud. Homik algas kell 6.40 nagu alati ja siis rattaga tööle. Peale seda kihutasin näidendiproovi ja peale seda... Billingham....tattoos:D. Jah ma lōpuks tegin ära endale tatooooo!! Yay. Ja mulle meeldib. Eks ta on veel veits tursunud ja kui maha rahuneb saab täieliku pildi kokku panna. Aga , ma tegin ära!
Läksime siis sinna kell 13.00 ja artist just parasjagu tegeles minu pildi kallal. Siis ta pani et , ma teen lōuna ära ja siis hakkame pihta. Istusime siis Tomiga maha ja ajasime teise kliendiga juttu. Tuli välja et naine oli 53 ja oma sünnipäeval arvas ta et nüüd on ōige aeg ennast ehtima hakata. Ta näitas meile oma kunsti seljal. Megailus oli. Läks mööda selga üles ja mingid eksootilised linnud olid ja lilled, ilus. Siis mu tattoo mees küsis, et kas ma olen midagi söönud..ma et emn.. hommikul veits söin. Ta kohe et , mine kindlalt söö mingi vōileib ja mingi mulligan jook ka, et peame su suhkrutaseme körgemaks saama muidu vōib keset tattoo tegemist pass out juhtuda. No mingi 5-10 sekki liht kukud korra ära ja siis ärkad üles värisedes.. hmm huvitav. Läksime siis kōrvale poodi vōileiba ostma. Mugisin kähku ära ja minek tooli. Kōigepealt vaatas ta , et kuhu tattoo paremini sobiks ja siis hakkas pihta. Sain muidugi peeglist enne vaadata, et kuidas on , enne kui ta tegema hakkas, aga ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu kui peeglisse vaatasin..tundus et asukoht on ōige ja nojah, mis seal ikka. Kui valus see ikka olla saab.
Ja nüüd kōige parem osa. Pizzzzzzzzz,pzzzzzz,pizzzzz... nii umbes kōlas see masin mu kōrvus. Ei olnud nii valus nagu ma arvasin, täitsa talutav. Aga kui teine tund hakkas tiksuma ja ta kaelale lähemale jōudis, hakkas valusamaks minema. Ahjaa, asukoht on muide –paremal pool, rangluust jookseb üles ja veits kaelale. Päris valus oli kui ta kaelale tegi, sest lōpupoole hakkas nahk paiste minema ja siis oli valusam. Ōnneks ta tegi väikseid paise, et vōttis nōela vahepeale ära ja siis jälle. Mitte ühe jutiga, huuh..see oleks megavalus olnud. Üks asi mis mind vahepeal ikka väga häiris oli see, et kael jäi kangeks ühest asendist. Tegele terve keha.
Kell 3..oli valma. “take a look in the mirror.” Päris keha detail mees. Endale mōtlesin, et miks see nägu nii off tundub, tom mōtles seda sama..aga sōnad tulid välja ,et “ my liky.” Love it. Ei tahtnud midagi halba öelda, sest asi polnud nii hull ju, tegelt üldse polnud. Ta selgitas muidugi, et kui paistetus alla läheb siis tuleb valge paremini esile ja midagi veel, aga ma ei pannud niiväga tähele, olin ilmtlemisega liiga kursis. Sōnad peale, et kuidas hold kanda( pani toidukile peale ja tund aega pidi hoidma) : vōtad kile pealt , pesed sooja seebiveega selle limase värgi maha ja siis mähkmeärrituse kreemi ia kord kui kuivaks läheb. Selle seebiveega pesemise andis ta tomi teha :” this is your job to take kare of it, listen .” :D naljakas oli kuulata.
Ajaa, see ka et mees , kes minu tatood tegi, tema naisuke oli tagatrepist alla kukkunud ja paar ribi vist murdnud ja käeluu ja midagi veel ja nüüd kodus pikali.Päris karm.

Laupäeva ōhtu ja mina tuubin näidendit & ravin nohu. Saatsin oma tööandjale sōnumi, et kas ma saaks homes vabaks, et saaks ravida. Pole vastust veel saanud, ma loodan, et ma ikka saan. Ma ei tahtnud liiga vara ka saata, et muidu kahtlane ja helistada ka ei saa, olen liiga vaene , et kōneaega osta:D. Ja liiga rott oleks vastakat teha. Mōtlesin, et vōtan nagu puhkuse päeva, see tähendab seda , et palk jookseb ikkagi vaatamata, et ma tool ei ole, aga siis hakkasin mōtlema, et ma olen seal nii vähe aega töötanud...ehk ma ei saa nii palju puhkust vōttagi. Kuigi see esimene , aga järgmine nädalavahetus on londonisse minek ja siis pean ka pühapäeva vabaks vōtma . ja peale seda Tom ütles, et ma peaks mingi 7 mai vabaks vōtma , et me stardime hommikul vara themeparki ja oleme terve päeva. Fingers crossed ladys.
Igatahes ... käin läbi jah näidendit, sest eelmine kord kui tegime proovi oli see totaalne crap. No midagi ei tulnud ōigesti, kuigi olime eelmine esmaspäev naisrollide stseene harjutanud ja nad tulid vōrratult välja. Richard ütles aga see neljapäev, et kōik oli ununenud, nagu poleks seda proovi olnudki ja pani kōigile südamele, et ta juba sureb tahtmise kätte teist vaatust alustada, aga ei saa, sest we have to nail the first one. Tōsi, täiesti tōsi. Ma pean seda asja ikka tōsiselt vōtma hakkama, muidu oleme meie ainukesed naerualused, kui showks läheb. Lugesin siis uuesti esimese vaatuse läbi ja kirjutasin üles kuhu minema pean ja millal sisse pean tulema jne. Minu pōhiprobleemid olid proovis: ei eta kuhu minna, küsin stseenide ajal mida teha, unustan stsenaariumit veits ja ei suuda karakterit püsivalt säilitada. Shit. Sellel hetkel tahtsin küll maa alla vajuda. Olin ju lubanud ,et teen tööd ola karakteri kallal ja otsin klippe , mille pealt ōppida, et vajan ainult veits aega. Ma teadsin, et ma tegin see päev sitasti, aga kui kuulsin seda ka lavastaja käest , tundsin et olen täielik läbikukkuja. Ja et kirss ikka tordi otsa panna, tegi Richard meist individuaalselt pilti ka, et kavasse panna. Muidugi nagu ma juba ette aimasin, minu pilt tuli crapp välja, mulle absoluutselt ei meeldinud. Muidugi ta tegi need oma telefoniga ja silmad olid kōigil punased nagu kuradil, ikkagi...crapp. no ei ole fotogeeniline noh.
Aga tänaōhtune plaan on oma script läbi joosta ja toas ringi käia nagu see oleks lava....et kuhu minna jne. Ja homme näitlen kōik stseenid läbi ja töötan nende kallal. Loodetavasti pole Tomil nii pikk päev ja ta saab mind aidata.


Oo, kui meeldiv. Otsustasin just teha vastaka oma tööandjale, sest ta pole vastanud. Ta helistas tagasi ja oh imet, ma ei saa vōtta homset vabaks, sest managerid töölt poleks rahul, kui ma kaks pühapäeva järjest vabaks vōtan . London on ju järgmine pühapäev. Ja kui nüüd tōsiselt rääkida, siis mul pole nii hull olla, aga ma tahtsin harjutada näidendiks ja kauem magada. Aga noh, kui peab siis peab ...ohverdama . London on igatahes parem ,kui päev niisama. Niiet homme tööle. Yay!!

GET IT IN YOU'R FUCKING HEAD, MONKEYS LIVE IN THE WILD!!!!!



Monkeymom, no comoooon. Mida te inimesed mōtlete seal Ammerikas. Ja ,jaaa vaba otsus teha mida tahad. Ma arvan et pigem osta megasuur krōpsupakk millal tahad ja mugi ennast oimetuks ja kaeba kui ei meeldi, aga mida hekki sa endale ahvibeebit ostad. Mh!? Nii vihale ajab.
Vaatasin dokumentaali inimestest kes ostavad endale ahvibeebisid päris laste asemel. Et ohh, nii lahe. Kohtleme neid kui oma lapsi, sest nad ju on nii armsad ja näevad nii inimese moodi välja. Bollocks, täielik bollocks. Sa pead nende eest hoolt kandma 40 aastat ja see 40 aastat jäävad nad käituma nagu 2 aastased lapsed. Ja sa pead 40 aastat nene mähkmeid vahetama, meeldiv. Neil on küll buberteet, aga ega see kaasa ei aita. Nad lähevad hullemaks . hakkavad hammustama, sest nad ei tea mida muud teha, nad on ju loomad metsikust loodusest – thats what they do people of America! Nad kuuluvad loodusesse idioodid! Muidugi hakkavad nad metsikult käituma kui san ad puuri paned ja keti otsas ringi käid et nad ära ei jookseks vōi kedagi ei ründaks. Paljudel tōmmatakse kihvad välja, et nad halba teha ei saaks . ahvi varjupaigas ,näitas, kus enamus on omanike poolt mahajäätud ahvid sest nad ei suutnud nendega tegeleda enam, on kōik hakbad välja tōmmatud.
Üks ahviteadlane rääkis et enamus adopteeritud ahvibeebid vōetakse bioloogiliste emade käest ära kui nad on 3 päeva vanad, et siis on inimemadega parema kontakti saavutamise vōimalus. Ja selle tulemusena antakse tavaliselt nile pärisema asemel mingi mänguloom, millest nad kranplikult siis kinni hoiavad ja edasi tagasi kiiguvad. Looduses peavad beebid ema seljas indlalt kinni olemas, sest emad hüppavad oksalt oksale, sellest ka see kiikumine. Ja see naine rääkis, et ahviemad lähevad shokki, kui neilt beebi ära vōetakse. Istuvad lihtsalt oma nurgas ja vahivad. Muidugi, mida sa teeks kui sult su beebi vastu tahtmis ära vōetakse ja metsa elama antakse, kuskile , kus pole inimeste loomulik elukoht...mh? mida sa tunneks. Ma arvan ,et palud läheks hulluks ja kui seda veel korduvalt tehakse. Paneb mōtlema. Ja nagu nad räägivad, et AMEERIKA ON VABA MAA ja ma vōin teha mida tahan, siis ma ei imestaks kui enamus kaebaks kohtusse selle eeskirja, mis keelab ahvibeebisid endale vōtmast. Üks monkeymom pani, et ma koliks teise riiki just sellepärast, et ma saaks nad endale jätta. Mida sa ajad naine, ega se teistes riikides ka nii lubatud pole. Dööööö.
Üks monkeymom, keda näidati, tal on kaks ahvi. Ja nagu me kōik teame, et ahvid söövad looduses k taimetoitu ja puuvilju. Aga see naine otsustas, et ah mis seal ikka,, anname neile rämpstoitu ja seda mida me sööme, sest nad ju nii tahavad ja neile maitseb. No muidugi neile maitseb, aga see ei tähenda seda, et sa neile seda koguaeg andma pead. Ideaalne näide: ameeriklased, kes söövad rämpstoitu, sest neile meeldib ja tulemus on ülerasvumine ja diabeetikud ja mōnel juhul surm , kui nad midagi ette ei vōta. Aga ahvidega on teised lood. Nad ei lähe niivōrd paksuks , kuid nendest krōpsudest ja spagettist ja god knows what sa neile sisse söödad, saavad neist diabeetikud. Ja see lōpeb peaaegu alati surmaga. Are you happi now!?? Ja see naine tegi just seda. Läks siis oma ahviga arstijuurde ja normaalsest 100, mis pidi veresuhkur olema, oli saanud 400. Mhhh, veits liiga palju vist. Diagnoos oli diabeetik ja kui midagi ette ei vōta KäHKU on surm ainuke vōimalus. Arst siis küsis, et täna ōhtul ei tohi midagi rämpsu süüa anda..ahviemand siis et , aga täna on spagetid ōhtuks, hih hih. Arst: ( ilme nagu vaataks täiesti pōrunud inimest) see ahv sureb , kui san ii jätkad, andke tallemidagi muud. No ma vōin salatit siis anda.
Täiesti ōōvastama ajab ja nii vihaseks teeb see, et inimesed panevad oma vajadused ja isepäisuse ennem teiste vajadusi. Ennekōike loomade vajadusi.
Arvideadlane ütles ka ,et isegi kui puur on megasuur ja koos puudega, kus nad saavad ronida, ei ole see ikkagi neile piisav, nad peavad vabas loodses olema. Get it in your head monkeymoms, mida tähendab vabas looduses!!!!!!!
Ma panen su keset Arizona vihmametsa, vaatame ,kuidas sa ennast tunned ja hakkama saad! grrrr

Täna oli nagu suvi. Päike siras ja linnud laulsid. Ja mina sain kena üllatuse. Pidi täna vōrgumäng olema ja kohale jōudes sain poiste treenerilt teada, et kas sa ei teadnud, et teine tiim ütles ära. Mul et , mulle ei öeldud midagi. Ta siis, et see ei olnud küll väga kena neist. Siis lōu kohale, et mul telefon paar päeva kotis olnud ja aku tühi, pole ime et ma ei saanud teadet. Fack,fack! Muidugi ta lubas poistega treenida. Hakkasin juba siis soojendust tegema ,kui tuli meelde, et äkki saan amy käest tomi numbri, et siis saan koju minna. Sain siis lōpuks tomi kätte ja koju tagasi brownisid küpsetama. Ja mhmmmm, kui head need olid. Panin kaks rolo brownit tomi jaoks kōrvale, et kōike alla ei kühveldataks.
Tegin veits harjutusi ka oma täispuhutava treeningupalliga ja nüüd ootan kuna sky otsustab jälle tööle hakata. Mh. Aga ma ei jōua ära oodata kuna londonisse saab ja tattoo on juba järgmine nädal...yay!

Eile käisime Nathanieli ja ta sōbra Scotiga loodust nautimas. Kuskil poole tunni sōit ilusasse looduskanti. Minu mōistes olid meie umber mäed, aga nende mōistes künkad, ...naljakas küll kui tisane Eestimaa selle kōige keskel paistis. Parkisime auto. Ja kui ma seda kohta nägin, meenud mulle, et ma olin sellest samas ojast ja mägedest pilte näinud. Kui tom ja ta vennad väiksed olid, käisid siin kämpimas. Telgi pani püsti muidugi illegaalses kohas :D, irw, aga keda kottis.
Tom pani kohe muidugi ojast üle ja suure hooga make. Päris järsk oli, aga vahet vist polnud tomil. Aga vaatamata intusiasmile, libises ta ikkagi iga kord tagasi kui sammu ülespoole astus-dressshoes polnud vist kōige parem valik mäkketōusuks. Mina vaatasin küll küngast selle pilguga, et mkmm, liiga järsk, mina ei lähe. Aga lōpuks otsustasin ikkagi ümbes, ei saa ju wuss olla. Päris kōva trenni saaks sellest , kui kuskil lähedal elaks ja iga päev küngast vallutaks.
Nat ja ta sōber läksid sinna muidugi selle mōttega, et looduspilte teha, me tolgendasime lihtsalt kaasa. Jōudsime siis mäest alla ja järve äärde. Ja kus seal oli ikka konni. Kaksi ja grupiga ja parvega, huuh ja grupikad käisid täie hooga ei kottind kedagi ,et panid parasjagu oma enda naabrit vōi perekonnaliiget- kōik olid jaol. Kuna meil polnud midagi suuremat teha, hakkasime tomiga lutsu viskama ja sellest arenes välja mul mōte. Megageenius ikka, et viskame suure kivi vette ja see plärtsatus ja veepurse mis peale seda tuleb..tehke sellest pilti. Mōni tuli päris kobe välja.
Jalutasime mööda kallast edasi ja jōudsime lōpuks sillani, kui juba pime oli. Muidugi, kui kaamera kellelgi on , peab ikka minust ka paar pilti saama. Tegime siis tomiga paar pooset ja mida hekki, megahea kvaliteet tuli, nagu filmis. Pean Nati käest küsima ja üles laadima, et kōik saaks ikka näha:D.
Tagas sōites nägime seda sama meest, kes meile tagasitulles taskulampi silma vilgutas, teepeal, särgil kirjas frogpatrol . alguses arvasime kōik ,et mingi metsavalvur, aga peale lugemistundi oli kōigil ,et ..aaaaa, sellepärast kais ta tee peal. Otsis konni, keda päästa, meganaljakas ikka. Aga värskendav ōhtu oli.

Täna tegin trenni. Mitte küll jooksutrenni nagu ma tavaliselt teen, aga igasuguseid harjutusi palli peal ja pallidega. Megaraske on ikka mōni poos, huuh. Aga tunne on hea, alati. Trenn anna hea enesetunde, et midagi on korda saadetud ja keha heaks tehtud.
Oma näljadieedist loobusin, ei suutnud. Tom tegi päev enne mu viimast päeva megahea söögi-ma ei suutnud vastu panna. Pasta polognese...mmmmm, lürps. Aga teisipäeval lähen Julie tiimi üle ja proovin temaga dieeti. Supidieet ja seal on liha sees:kala ja kana. Suppi vōib süüa nii palju kui tahad. Kōht tühi, vōta aga. Dieedis on igasugust juurvilja ja puuvilja. Tundub päris hea, aga erinevalt sellest eelmisest dieedist see on 7 päeva, eelmine ainult 3 . aga eks näeb mis saab. Koju minnes saan tomiga jooksmas käia ja nii trenni teha. Plaanis koerale igasugust Cesar trikke ōpetada, et ta kuulekamaks ja tasakaalukamaks koeraks saaks. Aga ...damit...vets kutsub. See suur lihavōtte praad kuhjaga taldrikul tagab omadega välja tulla..topelt :D.


Tore,tore mōtlesime Tomiga et teeme veskarit üle pika aja. Tema mängis ja mina otsustasin talle piibu valma teha, aga ei saanud vet vahetada, liiga kōvasti oli kinni. Tegin siis tubaka osa ära ja palusin tal lahti teha. Tuli välja , et see, mi soli enne sisse keeratav on nüüd sisse vajutatav. Peale vaasi, mis katki läks on nüüd veskarit ühendav osa ka parses. Tom kohe et seda saab ju ikka kasutada. Ma siis et kuidas, see on ju katski. Ta et lükkad lihsatlt osa sisse keeramise asemel, saab ju.
No mida vittu, see veskar on aevalt pool aastat vastu pidanud ja juba ribadeks. Ma ütlesin talle alguses, et see tuleb pesta ja lahti vōtta peale igat kasutamist. Aga minu/meie oma oli vesi sees, kinni keeratult kaks kuud vōi midagi sinnakanti nurgas. Ma olen päris kindel, et see niiskus meie toas ja vesi seal sees tegid oma töö. Tore. Niipalju siis minu veskarist, mille ma pidin koju vōtma ja nautima. Türgist toodud. Fuck,fuck,fuck. Tuju vōttis nii lörri, mega lörri noh. Ma vist enam ei tahagi veskarit täna. Stress on nii raske!!!!! Fuck it aaaalll!!!!

Alustasin siis eelmine esmaspäev keemilise dieediga. Kolm päeva nälga ja siis 4 päeva söö normaalselt, aga mitte liiga aplaks minnes. Aga noh...pole midagi muud teha kui süüs, nii et ma ei imesta kui ma pole midagi kaotanud.
Ei ole veel kaalule astunud, aga oleks pidanud täna. Kuna polnud vajalikke asju kodus...siis ei saa tänase dieedinädalaga veel alustada, pean homseni ootama. Ah well, ma loodan et suudan midagi ika kaalus alla vōtta. Pean ise trenni tegema. Ōnneks nädala pärast hakame vōrguga kaks korda nädalas tegema, sest on vaja finaaliks valmistuda. Keep the faith man!

Ja mis kōige olulisem, ma lasen endale tattoo teha!!!!! Käisin eelmine nädal Billinghamis, kus Tomi vend lasi endale teha ja nad ütlesid, et disainivad mulle paar ja et ma hüppaks vahepeal läbi ja annaks nendele veel paar kodus välja prinditud joonist ja nad saavad kokku kombineerida. Kui äge see veel on.
Must-hall muidugi tuleb tattoo. Ja mōtlesin teha haldja...lihtsa, ei midagi suurt. Ja abaluu peale ja natuke kaelale kui ulatud..vist on abaluu, see kaelast all pool veits, küljel? Anyway...yay!! ma loodan ,et tuleb midgai head. Surfan täna veel netis ja uurin pilte , ehk leian midagi , mis väga meeldib. Tegemine maksab tunni kaupa, oleneb kui kiiresti tehtud saab. Tund on £ 40, mis pole liiga ulme, osad kohad vōtavad £70 ja nii. Paar tundi peaks minema, loodan ,et mitte rohkem. Ei pidavat väga valus ka olema, lihtsalt et ui kaelale, siis on veits hell.
Ja plaan on...ainut plaan. Värvida oma juuksed blondiks..nagu mitte kuseblond, vaid selline hallikas ja paar musta triipi sees ja paar kollasemat triipu....aga ma ei tea mis see mulle maksma läheb ,ni et see on ainult idée esialgu. Ma olen nii tüdinud tumedatest värvidest. Tom muidugi arvab, et tume sobib mulle megahästi.

Need lood ei saa vist kunagi otsa, ikka tuleb juurde mille yle vaitkselt vuntsi irvitada.
Oli vist neljapäev vōi midagi sellist...koristasime parasjagu söögiruumi, tavaliselt viimane asi enne minekut. Philis vōtab siis uhiuue pesulapi paist välja kuivatab laua ära....natuke aega läheb mööda ja ma näen seda sama lappi prugikotis. Ma oleks peaaegu midagi öelnud, aga ei tahtnud ta peale vihast pursata, aga oleks pidanud. Mismōttes viskame ära üks kord kasutatud korraliku lapi, mida vōib veel pesumasinas ka pesta. Temaga ei ole kohe kindlasti kōik katuse all. Ja ma veel hoidsin silma tal peal, et mida ta kavatseb selle lapiga teha. Sahkerdas veits ringi küll kui ma vaatasin. Hihi. Ootame siis järgmist trikki, firma kulul.

Vol 2 .
Ei mäleta mispäev oli, aga ruum oli sama-teeruum. Ma koristasin vetsusid ja vahepeal kööki ka..ja mida ma näen...müstiliselt on servale tekkinud kohviga täidetud kruus. Hmmm...kelle oma see küll olla vōiks...muidugi Philis. Ta oli endale vahepeal vet keetnud ja kohvi teinud ja kui mina ei vaadanud, rüüpas kiirelt. Grrrrr...me ei tulnud siia kohvitama. Ja pealegi ainult 2 tundi, mis lōunast me siin räägime. Aeg on raha!! Ma siis meelega vaatasin eemale...ja järgmine hetk oli tass peaaegu tühi. Tähendab, ta oli jōudnud veel vaikselt rüübata. Ega ta minu nähes ei julge, siis kui ma ei vaata, siis. That cheehy buger! It’s like..hahaaaa you twat , you can’t see me drinking cofe. And i’m like...hahaaa i can , you git!
Stay tooned.

Vōin südamerahuga tunnistada, et ta ei hiilinud välja. Tom arvas, et mul on järgmine päev töö ja ta ei tahtnud mind üles ajada. Ta tuli see ōhtu vara koju, sest jäi neljast pindist purju, naer. Ja rääkisime, et miks ta ei helistanud vōi midagi....ja ta tundis ennast nii halvasti, kui ma ütlesin :”tomorrow is Saturday.” Jōudis kohale, et ma ei tööta laupäeviti. Damit. Olin siiski ta peale veits pahane, aga andsin talle andeks. Aga ma peaks mōnikord teda filmima, kui ta veits vindine, väga totralt naljakas..nagu laksu all..hakkab lambist asjade peale naerma.

Su poiss tuleb töölt koju, kallistab sind, sina pool unes...vōtab tööriided seljast ja läheb alla korrusele. Kui sina lōpuks üles ärad ja alla lähed, on kōik vaikne, kedagi poleks nagu koduski.
Nathaniel ja Jonny on kodus, sest nende toas on hääled. Sinu esimene arvamus on, et Thomas on ka seal, mängib oma mange..aga ei. Siis otsid sa tema jopet, et äkki ta läks korra välja-aga ta ju ei läheks ilma minuta, aga samas ma magasin. Ja tema jope pole seal, kus tavaliselt.ja see pole ka teie magamistoas, kuhu ta vahel selle lohakalt viskab. Nathaniel ütles hiljem, et ta oli läinud pubisse dannyga. Esimene vastus oli et.... tore. Muidugi olin ma pahane ja solvunud, aga kui ma natuke seedisin-las ta siis olla, saab minust natuke rahu. Üks mōte oli ka ,et lähen siis järgi talle, et ma tahan ka lōbutseda, sest mul homme tööd ei ole, aga siiski ei.
Miks otsustab sinu poiss minna sōbraga välja, samal ajal kui sina magad, sind üles äratamata vōi midagi mainimata....helistamata, et kuule beib ma olen dannyga väljas ma ei taht sind üles ajada, loodan et sa ei pahanda? Hiilis ta lihtsalt minema, lotuses, et ma kaasa ei tule??? Vōi sest eelmine kord pidime minu pärast koju varem minema, sest mul oli töö järgmine päev..ja seekord tahtis ta lihtsalt end kauem nautida? Vōi sellepärast , et ma tegin komenti tema joomise kohta, et ära rohkem vōta?
Ma ei saa aru mida mōelda...ma olen mōttes lolliks minemas...i mean oli see tōesti sellepärast et ta tōesti ei tahtnud mind äratada siirusest et ma olen väsinud...ja danny helistas viimasel minutil?
Kas ma siis tōesti ei usalda teda ikka veel, et paranoiat peksan. Mida mehed mōtlevad ,.....when something goes down and your girl is out...

piZZZZZZAAAAAAA!!!! Täna saab pizzat, mhmhmmmmmm. Tom sai palka täna ja me sööme pizzat.
Jam is lahe asi veel ,et eile käisin esimest korda Makros..megalahe pood, see on mōeldud suurfirmadele, et nad saavad sealt osta kastide kaupa kaupa, mitte üksikult. Telekad jas vidinad on soodsamad+vat, aga siiski. Ja see kommikoridor...damit..suu jookseb vet. Terve pikk ja kōrge riiul kummikomme, pulgakomme, nätse ja muud head paremat täis....vastasriiul oli shokolaadi päralt. Muidugi ei suutnud ma vastu panna ja ostsin 36se paki kitkat carameli :D ma tean ma olen bad, aga see kestab kaua. Ja ostsin venus vibrance ka, megahea, testitin ära..saad seinale kleepida ja puha ja shiletis saad karbikesse panna, et kohe vōtta. Nagu laiskvorstidele mōeldud. Tom ostis kaks pakki Bubbaloo nätsu, sest ta lihtsalt ei suutnud valida, mida vōtta. Seda kommiriiulit vahtides kais tal lapsepōli slime eest läbi,et mida ta siis tarbis, ja seal oli kōike seda....täielik otsustusvōimetus. Mhmh. Teate küll kuidas käsi kraabib ühte karpi ,silm vahib teist ja sülg jookseb peatamatult kujutlusvōimest, mis tundub nii reaalne. Tahan seda ja seda..ahhh ja seda ka,,mmmh..ei suuda otsustada, aga midagi peab ju vōtma. On täiesti vōimalik kulutada seal terve varandus kui pea kaotad. Vaatad küll, et odavam ,aga unustad vat lisada.
Ahjaa, ma ei suuda ära itsitada, mida Thomas tegi ,kui me maksma läksime. Asi on selles, et seal poes shopata ,pead sa makro kaarti omama, ja me laenasime Julie oma. Ja kuna Julie on naine ja mina ka ,siis mina sain kaardi. Ja kui me maksma läksime ,siis ma ütleisn tomile, et kas sa tahad kaarti, sest sa maksa, ta ei ei...see on ju SINU kaart, SINA oled kaardi omanik...nii naljakas oli kuidas ta seda korrutas. Muutis asja veel kahtlasemaks. Ja kui ta maksma hakkas, siis ta veel pani ,et mu nōbu saab küll nüüd rahul olema....mul kais mōttest läbi et mida sa ajad..üritad usutav näida vōi? Ära parem ütle midagi ja teeme asja kiirelt ära. Naljakas.
Ja uudis kōigile, et ma ostsin lennupiletid ära...MA TULEN KOJU TAGASI 14 MAI!!!

Grrrr, kuradi koleeg ikka küll nii viha ajab keema. No ma saan aru et jah oled vaimse puudega küll, aga no kurat kui koristaja tööd ei suuda ka korralikult teha ,siis mida veel. LAHTI LASTAAA!!!!!
Minu töö on teha alumine poekorrus ja Filis’i teha on ülemine korus, mis on mingi poole väiksem...ahjaa, plus vahepealne trepp. No kui raske saab see olla, mh? Tundub ,et mitten ii lihtne.
Siit see tuleb....hommikul peame ennast sisse signima telefoni kaudu ja läheb koristamine lahti. Kuskil tund mööda ja Filis tuleb alla minu osa niiöelda üle vaatama, tavaliselt hakkab ta peegleid tegema. Mida ,mida...see pole sinu teha, sorry leia midagi muud-karjub mu mōte. Mul on veel aega neid teha küll ja küll , pole lihtsalt seal maal veel ja tema tuleb oma lapikesega ja jätab triibud peale...grrrrrr! kui sa tahad aidata, siis aita, aga mitte ära sitta minu tööd. Ta ei suuda oma korrustki teha korralikult , jätab meeste riietusruumides ja peeglitele triibud peale.
Ja mis oli päris near üks päev oli see, et igal töötajal on oma väike kapike kuhu nad oma asjad saavad panna ja need käivad vōtmetega kinni...üks kapp oli aga lahti jäetud aga seal olid asjad see ja kōige ees oli juuksegeel Garnieri oma...ja ma siis sehkeldan oma asjadega-Filis vōtab geeli oma kätte , keerab kaane lahti ja nuusutab. Minu näoilmet oleks vōinud see hetk tōlgendada: “ mida sa teeeeddd!!!! Sa ei käpi teiste asju, isegi , kui kapp on lahti. Niii närvi ajas.
Täna oli ka lahe...haarasin prügikoti, et see ära viia alla...ja mida ma näen ,jälle. Täiesti korralikud lapid on ära visatud..paar korda ehk kasutatud. Ma olen talle öelnud, et neid ei ole vaja ära visata ja vastus mis ma täna selle küsimuse peale sain on et ....ei need peab ära viskama, et Julie ütles et peab (Julie on meie tööandja). Whaaataaafuuuck!!!! Mis soga sa ajad naine...ega need paberist tehtud pole, et ühekordseks kasutamiseks ainult. Raiskad firma raha.
Ahjaa, iga päev nüüd käin korra ja vaatan ta töö ka üle, kui ta köögis sehkeldab ja koristab...ja mida ma iga kord näen, peeglitel triibud peal, tolm vōtmata, sealt kust peaks. Ja Nazia, keda ma nüüd asendan, ütles veel enne ära minekut, et näete te peate siit ka tolmu vōtma ja nii naa....ja ta ikka ei tee seda. Ma saan aru ,et ta ei saa aru , aga no. Täna siis vōtsin julguse kokku ja kōsisin, et kas tegib meeste riietusruumid, ta et jaa...mina siis vastu ,et polnud korralikult tehtud, triibud olid peeglite peale ja tolm oli vōtmata. Filis:”kas sa tegid ära?” jah tegin , aga ma ei saa seda tegema jäädagi,. Kontrolli siis topelt üle , et kindel olla vōi midagi.. jajah. Ma olen kindel ,et kui ma homme lähen on samad lood . grrrrrrrr!!!!

Täna, polnud just kōige parem päev. Algas siirdiselt, sest me olime Danny pool pokkeirt mängimas ja ilma märjukeseta ei saa ju.
Koju jōudes olime mōlemad mega väsinud aga heas tujus. Arvasin ,et ehk juhtub täna midagi ja mul oli ōigus. Käisin korra üleval ja panin öösärgi selga, et magama minna, aga toterdain veel korra alla-tahtsin tomi kallistada. Ma ei mäeta mille peale ma seda ütleisn, aga ma ütlesin, et kallista mind siis täna palju- ma olin veits kurb. Siis läksime korra kööki ja läks lahti jälle, tüli. Sellest, et ma olen liiga pushi ja et ma pean relaxima. Et ta on mulle toeks , aga ma ei näe seda lihtsalt. Ta sponib mind unes küll, aga see on raske, sest käsi sureb ära jne. Mina lōpetasin jälle nuttes ja tema vihasena. Juba teine öö millal ta all magas. Jonny tuli alla just siis kui tülitsesime...ja lahkusin köögist talle välja järele. Jonny läks suitsule, ma nuttes siis et , kas ma saaks kalli. Ja ta rääkis, et me peame kaine peaga rääkima järgmine päev, asjad selgeks. Welcome to relationships. Ma läksin üles ja miljon asjas olimu peas kinni, hakkasin endaga rääkima ,et selgusele jōuda, mida ma jälle valesti teen. Jäin vist magama, sest ärkasin hommikul kellahelina peale, ilma Tomita minu kärval. Sain aru siis ,et ta magas jälle all. Ja tundus, et ma olen ikka veel siidri mōju all...pohmakas. tore,tore tööle pohmakaga. Thatsin kaks korda roopi panna tool, aga suutsin ennast kokku vōtta. Tööle minnes vahtisin ainult maha ja mōte oli nagu unes. Ma ei suutnud millelegi mule mōelda kui et miks midagi ei toimi, kōik läheb valesti, miks me tülitseme nii tihti. Kas see on tōesti lōpp, sest see mōte tuleb mulle pähe küll mōnikord. Ma ei taha, ei taha, aga ma ei tea mida teha, kuidas reageerida. Need tülid ei tundu lahenevat. Räägime küll, aga need korduvad . Alati palub ta vabandust, et sorry, et ma selline ashole olen kohati, ma tean. See kurat ei lahenda midagi, ma tahan vastuseid...ma ei suuda enam tülitseda.
Hiljem üles ärgates(magasin peale tööd 4 tundi) sain tomilt sōnumi: hey babe. I’m still sorry for last night.im not really shure what came over me. Just hope you will accept my apology and forgive me. I love you baby, and i always will xxx
Ma tahan et kōik korras oleks, aga ma ei tea mida teha. Ma ei taha talle lihtsalt andestada, ma tahan et see lahendatud saaks, et meil ei oleks enam selle teemal pisaraid. Ma lihtsalt tahan ōnnelik olla, armastatud ja armastada .Kas seda on liiga palju palutud?

Tänane ei ole just väga eriline päev. Sama igav nagu alati, aga vähemalt ei pidanud ma täna tööle minema, sain kauem magada. Mmmmmm....mōnud. sain umbes tund aega tagasi teada, et näidend, kuhu kandideerisin...SAIN OSA!!!!! Ma olen omadega taevas ja mega ōnnelik enda üle, et ma suutsin midagi sellist korda saata. Ma poleks kunagi uskunud, et ma selle osa saan. Et ma nii julge olen...samas ma sisimas mängisin egomanjakki. Nüüd pean ulmeliselt palju ingliskeelset texti pähe saama, sest see on üks juhtivaid osi, minu arust. Aga ma saan sellega hakkama, pean saama. Ma pole kunagi midagi sellist teinud ja ma pean läbi lööma oma hirmudest ja ebakindlusest. Seda me veel ei tea, kas Thomas ka osa sai, aga ma nii loodan et ta saab. Hoiame pöialt!

No türa se kuradi Sky box... ei vōi tööle minna noh. Mida f***’i. Mul ei ole midagi paremat teha kui tühja passida ja tomi koju oodata, ja siis ei saa ka telekat vaadata. Grrrrrrrrr!!!! Ma ei saa aru, kas siis pööningul on liiga külm et kiilub kinni vōi on asi milleski muus. Selle kuradi plastikkarbi pärast ma ei saa vaadata pinapple dancestudiot. Lemmik,lemmik. Tahaks terve toa täis ropendada, aga ma ei saa liiga sündsusetu ka näida-pagan. Ootame siis kuna ta kavatseb üles soendada.
Aga tegelikult see Sky Box on mega hea asi, mul on mingi miljon kanalit rohkem kui kodus . Ma saan pausida kui vaja ja kerida, Sky anytime vaadata. Mega hää. Aga no pice of shit hakka tööööleee!!!

Lady’s & gents...mul ei ole täisid. Vähemalt mitte praegu nagu doctor arvas. Tom kammis mul terve pea läbi eile selle spets kammiga ja ei midagi..foooh, thant god! Mul hakkas pea sügelema paljast mōttest. Tead küll kui millelegi pinksalt mōtled, siis tunned ,et ongi nii.
Halb on aga see, et mu psoriaas silmade umber ja kaelal vōtab kurjalt vōimust ja mu lei ole hetkel raha , et retsepte, miss ain välja osta. Sain tabletid selja jaoks ja kreemi silmade jaoks. Jep, mu selg on ka veits lombakas. Pole väga hull, aga peale trenne valutab ja annab tunda.
Tänasest rääkides, ME VōITSIMEEEE!!!!! Mida fakkkki, nii hea meel oli..ja arvake ära , ma mängisin mega hästi ja servid olid head ja ma ei ehitanud, vaid mōtlesin- minu puhul on see haruldane. Täna oli vist üks nendest headest päevadest kus enamus asju tuleb välja. Hommik algas küll sitasi: küll ei saanud pallile pihta ja served ei tulnud ja soojendust oli üldse kühvliga visata...aga lōpp hea kōik hea. Mängisime väga raskete vastaste vastu, aga me treenisime ka kōvasti. Enne mängu vaatasime vastaste mängu videot ja harjutasime just neid kohti ja serve sinna, kus vastaste nōrgad kohad, ja töötas. Finaal on Londonis, juhuuuuu. Mitte , et mul ega oleks ringi käia, aga paar klōpsu saab ikka ära teha ja öelda, et olen nüüd lōpuks jala londonisse ka sisse saanud.

NB. Ajhaa ja veel üks pisiasi, i fucked up my elbow , again. Ei saa hästi liigutada ja ja tundub ,et very ei käi sellepärast hästi ringi, sest tundub nagu käelaba oleks paisunud. Jaa, hea. Blokiga läks nagu eelminegi kord. Ei paranenud vist korralikult ära. Ōnneks see kōik toimus viimases setis.

Tere dr, Hall, mul oleks vaja mu psoriaasi jaoks rohtu, sest eelmine sai otsa. Silmade umber on ja kukla peal. Pea ilgelt sügeleb!!!
Dr. Vaatas oma lambikesega ja vastus oli et ....”mnjaa, mhmh, mulle tundub et sul on peatäid”.
Midaaaaa!!!!!! Mida fakki, kust ma need sain. Ōōōōōō mingid elajad roomavad mu peas.
Tuli välja et ma vōisin need ükskōik kust saada, liigub ringi hetkel siin laste seal. Aga ma ei puutu ju lastega kokku. Vōib ka täiskasvanutel olla.
Järgmine asi oli et maybe Tom. Nii et pean ta üle tsekkama, vōib olla oleme mōlemad täikollid?

Huuh, neljapäev oli crazy ma ütlen. Trenn oli surmav, aga hea. Aga sellegipoolest ei saanud ma millegagi hakkama, polnud minu päev-jälle. Ma ei saa aru ,miks ei vōiks ma rohkem stabiilsem olla kui asi puudutab mängimist. Mōni päev on hea ja teine jälle totaale failure. Igatahes peale trenni läksime Danny poole bokerit mängima. Hullult sai nalja, no niii niiii niii palju. Üks hetk ei olnud tegelikult midagi naljakat, aga ma naersin ennast pōrandale. Juhtub siis, kui midagi väääga väääga naljakat juhtub. Minu puhul oli liht üleväsimus ja palju ennenaermist . Kōik arvasid, et ma olen aru kaotanud, aga nope.

Ma pole nii ammu niimoodi naernud- ma armastan naerda!

Eile käisin näidendisse kandideerimas. Hullult kartsin ja nägu läks punaseks iga vale sōna peale..ōōō. Aga lōpuks sain kiituse, et Rochardi arust olen hea, aga pean oma enesekindluse kallal töötama. Ta andis meile käsikirjad ja me peame järgmiseks nädalaks ära ōppima mōned kohad ja siis uuesti näitlema...tal siis vōrdlusmoment. Aga vähemalt ma ei sakki nagu ma arvasin. Ta ütles veel seda, et kui ma saaks oma enesekindluse paika ,siis :”you could nail it”.
Sōitsime sealt ära megahea tundega. Peatasime footi all ja teiselpool teed ootasid kaks musta meest, et üle tee minna. Ma ei mäleta, aga nad vist kōndisid seimese vahe punasega.
Meil olid autoaknad natuke lahti ja hea tuju möllas, aga Tom oli veits häiritud nendest mustadest meestest , kuna nad vist tahtsid meie eest ka läbi joosta punase tulega ja pani siis kōva häälega: “ migh aswell cross the road now it’s black!!!” !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! irwwwww, ma purskasin naerma nii et tatti lenda, ja siis sai tema ka aru, mida ta just oli öelnud....pffffhhhaaaaahahaaa!!!!!! rasist Tom oled :D:D:D:D nädala nail noh. Heaaaaaaa Edward (Y)

Sellest peale, kui ma Inglismaale tulin ma tahtsin pilti teha punasest oldschool inglise telefoniputkast, aga pole ōnnestunud kuni tänaseni. Juhuuuuu, lōpuks sain ära nähtud ja ilmselt lähen tagasi. Tr eeningukaaslane juhtus sealt mööda sōitma ja poetas mulle vihje. Täna siis käisime Tomiga ära ja sain paar pilti ka tehtud. Mitte pro kvaliteet, aga kvantiteet on hindamatu. Ōhkas vanaduse hōngu jam is kōige parem , töövōimaline. Kui sagelis sa seda näed!?  Uks käis küll kuradima raskelt.  Tagasi vaadates , ja seda punapunast telefoniputkat mäletades vōn ma öelda: "now i believe this is all happening !”

Mōtlesin ükspäev liktsalt, et teeks midagi uut oma juustega. Nii kaua nad sorakil olnud. Megaidee tuli järsku, teeks sirge tuka. Aga mida kuradit, kamm jäi juustesse kinni, enne kui jōudsin kaugemale. Pagan.
Sirvisin enne netis programme, et vaadata, kuidas mulle see tukk sobib, aga lōpuks otsustasin ikkagi kōhutunde järgi minna. Kui mööda ma ikka panna saa, ja kui panengi ,siis saab ju alati juuksed üles panna.
Tulemus oli päris chool, just see mida ma ootasin, jeeha! –Aga nüüd oli uut juuskevärvi ka vaja, aga millist. Piimashokolaadipruun, jepjep. Ja roosad triibud-yesyes!! Töölt tulles sōitsin linnast läbi ja ostsin värvi ära. Pakk oli pealtnäha väga usaldusväärne ja paljutōotav, just see mida ma vajasin. Roosa triibuvärvi sai ka, mitten ii nagu Eestis, et otsid pool ilma läbi , aga ei midagi.
Julie oli nōus mu juuksed värvima ja triibutama. Kartsin küll, et ma hakkan raudselt ōpetama, aga suutin oma suud veits koomale hoida. Ema sōnad tulid meelde..”see on viimane kord ,kui ma sulle midagi ōmblen!”. Heh, jep...kunagi polnud tegelt viimane, sest ta leidis vist alati koha ,et andestada viimane kord ja teha veel üks ōmblustöö. Aitähh ema!!
Igatahes värvimise lōpptulemus..trrrrrrrrrrrrrrr...ei olnud üldse see mdia ma olin valmis oma rätiku alt välja tōmbama. Ōhhh, üldse mitte see mida olin oodanud nii ärevalt. Roosad triibud olid selle värvi peal jäänud punased ja see magus shokolaadipruun oli midagi muud kui seda. Kurat noh. Aga ma olen sellega ära harjunud ja nüüd on juba päris ilus, eriti kui ma juuksed ära sirgendan, mida ma olin algplaanis mōelnud teha. Tukk paistab siis parem. See olengi uus mina.

Thomas läks täna tööle varavara hommikul 6.00. Tōusis muidugi varem, kuigi vooidts välja ei saanud. Tal on väga raske varem eelmine ōhtu magama jääda. Ta oli vääääga sitas tujus sellepärast.
Mina aga tōusin ka täna hommikul vara. Ma lihtsalt ei suutnud enam voodis sahistada, ...i need to peeeeee!!! -See oli alapealkiri. Ja ma ei mäletanud, et Tom oleks mulle head aega musi andnud, ilmselgelt mitte siis. Buhuuuu. Tahtsin Juliele veel näidata Tristani pilte, aga nett ei läinud tööle ,nii et see jäi ka ära. Damit.
Nüüd istun siin elutoas, jälle üksi, kōht ube ja röstsaia täi...mmmm. Tahaks täiega midagi magusat, agar aha pole, et midagi osta. Aaaaga, ma näppasin Tippy maiustustest kaks shoksi, uups.Aga psssst, keegi ei tohi teada ;).

Huuh, tänane päev oli nii väsitav. Hommikul tōusin üles mōttega, et moosin Tomi ennast tööle viima. Siiski ma seda ei teinud ja punnitasin ennast voodist jalg käe haaval välja.
Igal hommikul on selline tunne , et astun teki alt otse välja talvesse. Prrrrr. Alla korrusele, paar ampsu ja ratas kuurist tolmu alt välja.
Kohutav ratas muide, pidevalt on selline tunne et kumm on tühi ja rattas on tiba kaheksas. Nagu kuradi enda seljas ratsutan hommikuti. Ok,ok ,tegelt nii hull pole, aga jalad väsitab küll jubedalt ära. Aga vähemalt kintsud saavad toonust juurde. Täna jälle varem magama, äratus on 6:40......grrr, it pisses me off!

Pole juba pikka aega tantsimas käinud, rääkimata klubis. Huupaa, ta seekord oli see päev. Otsustasime minna Jonnyga koos klubisse Middlesborough’s. Dubstep. Uus suund Inglismaal. John viskas meid ära. Pidime Jonnyga kokku saama klubi ees. Enne ōigesse klubisse minekut käisime ühest teisest läbi ,et paar drinki vōtta. Kui me lōpuks klubisse saime, oli suureks avastusesk et sissepääs maksis £8 (vist). Muusika oli ok, mulle uus...poisid muidugi kohe puusad tööle. Suundusime baari poole, aga ma ei suutnud otsustada, mis drink vōtta. Nagu oinas laua taga. Otsustasin lōpuks sex on the beach kasuks. Päris hea, mahlane, ei laksi.
Ma ei saanud ennast kuidagi lahti, et mōned tantsuliigutused maha saaks. Aga kui käima sain ,siis ei saanud enam pidama. Olin küll vesine nagu bassein, aga mis sellest , mind ei huvitanud, liiga hea oli tantsida ja keegi ei vaadanud imelikult , kui sa paar väga rütmist mööda ja veidrat liigutust maha panid. Kedagi ei kottinud, sest mulle tundus et pooled inimesed olid nagunii purjus vōi laksu all. Jonny kaasa arvatud. Ja see dubstep on ka selline muusika, mis selle kōrvale absoluutselt sobib: nagu trumb’n’base, aga rohkem bassi ja parem biidi voolavus. Saime paar rajut grupipilti ka tehtud, aga kahjuks Unustas Thomas taxiga koju tulle oma telefoni autosse ja arvatavasti varastati see järgmise sisseistuja poolt.
Üleüldiselt mega ōhtu. Jonny on megaōnnelik, et ma olen sellest muusikast huvitatud...ainuke selles peres vist. Järgmine kord crashime mōnesse suuremasse klubisse Leidsis.

Reede ōhtu ja meie Thomasiga üksi kodus. Tom tegi söögi jam mm, kui hea see oli. Mina panin selga oma mega ilusa liibuva kleidi ja tema terve ülikonna. Muidugi minu kostüümist ei puudunud korralik meik. Juuksed sirgendasin ja lasin valla-Talle meldis. Ka tema nägi nii kena välja.
Tom tōmbas tooli minu jaoks laua alt välja ja aitas nagu tshentermen mu istuma. Vein ja hōrgutav söök. Mida veel paremat tahta ühe ideaalse kohtingu jaoks? Ideaalne mees kōige selle sees. Ma ei saanud oma silmi temalt ära. Täiesti, üdini armunud...seda oli silmadest näha, särasid nagu tähed. Tema, saades aru, et ma teda vaatan, naeratas armsalt ja sukeldus mu silmaddesse. Küll mitte pikalt, aga piisavalt, et oma kiindumust ja rōōmu kinnitada. Ja mōelda vaid, et ta tegi selle ōhtusöögi täiesti ise. Mees kes kokkab, on ōrn ja samas piisavalt mees.Laulab ja tantsib. Uuhuuuuuuh. Prrrr .
Laotasin teki pōrandale ja me vaatasime üksteise kaisus filmi “Notebooke”. Muidugi oli seal ka popcorn ja springles ja veel natuke veini. Kui hea see kōik oli. Me nutsime koos ja vaikisime koos. Musi ja kaisutus. Armastus ōhus ja kōhus ;)