A shitty day
Published by kreisiwhite under on 2:59 PM
Laupäeva ōhtu ja mina tuubin näidendit & ravin nohu. Saatsin oma tööandjale sōnumi, et kas ma saaks homes vabaks, et saaks ravida. Pole vastust veel saanud, ma loodan, et ma ikka saan. Ma ei tahtnud liiga vara ka saata, et muidu kahtlane ja helistada ka ei saa, olen liiga vaene , et kōneaega osta:D. Ja liiga rott oleks vastakat teha. Mōtlesin, et vōtan nagu puhkuse päeva, see tähendab seda , et palk jookseb ikkagi vaatamata, et ma tool ei ole, aga siis hakkasin mōtlema, et ma olen seal nii vähe aega töötanud...ehk ma ei saa nii palju puhkust vōttagi. Kuigi see esimene , aga järgmine nädalavahetus on londonisse minek ja siis pean ka pühapäeva vabaks vōtma . ja peale seda Tom ütles, et ma peaks mingi 7 mai vabaks vōtma , et me stardime hommikul vara themeparki ja oleme terve päeva. Fingers crossed ladys.
Igatahes ... käin läbi jah näidendit, sest eelmine kord kui tegime proovi oli see totaalne crap. No midagi ei tulnud ōigesti, kuigi olime eelmine esmaspäev naisrollide stseene harjutanud ja nad tulid vōrratult välja. Richard ütles aga see neljapäev, et kōik oli ununenud, nagu poleks seda proovi olnudki ja pani kōigile südamele, et ta juba sureb tahtmise kätte teist vaatust alustada, aga ei saa, sest we have to nail the first one. Tōsi, täiesti tōsi. Ma pean seda asja ikka tōsiselt vōtma hakkama, muidu oleme meie ainukesed naerualused, kui showks läheb. Lugesin siis uuesti esimese vaatuse läbi ja kirjutasin üles kuhu minema pean ja millal sisse pean tulema jne. Minu pōhiprobleemid olid proovis: ei eta kuhu minna, küsin stseenide ajal mida teha, unustan stsenaariumit veits ja ei suuda karakterit püsivalt säilitada. Shit. Sellel hetkel tahtsin küll maa alla vajuda. Olin ju lubanud ,et teen tööd ola karakteri kallal ja otsin klippe , mille pealt ōppida, et vajan ainult veits aega. Ma teadsin, et ma tegin see päev sitasti, aga kui kuulsin seda ka lavastaja käest , tundsin et olen täielik läbikukkuja. Ja et kirss ikka tordi otsa panna, tegi Richard meist individuaalselt pilti ka, et kavasse panna. Muidugi nagu ma juba ette aimasin, minu pilt tuli crapp välja, mulle absoluutselt ei meeldinud. Muidugi ta tegi need oma telefoniga ja silmad olid kōigil punased nagu kuradil, ikkagi...crapp. no ei ole fotogeeniline noh.
Aga tänaōhtune plaan on oma script läbi joosta ja toas ringi käia nagu see oleks lava....et kuhu minna jne. Ja homme näitlen kōik stseenid läbi ja töötan nende kallal. Loodetavasti pole Tomil nii pikk päev ja ta saab mind aidata.
Oo, kui meeldiv. Otsustasin just teha vastaka oma tööandjale, sest ta pole vastanud. Ta helistas tagasi ja oh imet, ma ei saa vōtta homset vabaks, sest managerid töölt poleks rahul, kui ma kaks pühapäeva järjest vabaks vōtan . London on ju järgmine pühapäev. Ja kui nüüd tōsiselt rääkida, siis mul pole nii hull olla, aga ma tahtsin harjutada näidendiks ja kauem magada. Aga noh, kui peab siis peab ...ohverdama . London on igatahes parem ,kui päev niisama. Niiet homme tööle. Yay!!
Igatahes ... käin läbi jah näidendit, sest eelmine kord kui tegime proovi oli see totaalne crap. No midagi ei tulnud ōigesti, kuigi olime eelmine esmaspäev naisrollide stseene harjutanud ja nad tulid vōrratult välja. Richard ütles aga see neljapäev, et kōik oli ununenud, nagu poleks seda proovi olnudki ja pani kōigile südamele, et ta juba sureb tahtmise kätte teist vaatust alustada, aga ei saa, sest we have to nail the first one. Tōsi, täiesti tōsi. Ma pean seda asja ikka tōsiselt vōtma hakkama, muidu oleme meie ainukesed naerualused, kui showks läheb. Lugesin siis uuesti esimese vaatuse läbi ja kirjutasin üles kuhu minema pean ja millal sisse pean tulema jne. Minu pōhiprobleemid olid proovis: ei eta kuhu minna, küsin stseenide ajal mida teha, unustan stsenaariumit veits ja ei suuda karakterit püsivalt säilitada. Shit. Sellel hetkel tahtsin küll maa alla vajuda. Olin ju lubanud ,et teen tööd ola karakteri kallal ja otsin klippe , mille pealt ōppida, et vajan ainult veits aega. Ma teadsin, et ma tegin see päev sitasti, aga kui kuulsin seda ka lavastaja käest , tundsin et olen täielik läbikukkuja. Ja et kirss ikka tordi otsa panna, tegi Richard meist individuaalselt pilti ka, et kavasse panna. Muidugi nagu ma juba ette aimasin, minu pilt tuli crapp välja, mulle absoluutselt ei meeldinud. Muidugi ta tegi need oma telefoniga ja silmad olid kōigil punased nagu kuradil, ikkagi...crapp. no ei ole fotogeeniline noh.
Aga tänaōhtune plaan on oma script läbi joosta ja toas ringi käia nagu see oleks lava....et kuhu minna jne. Ja homme näitlen kōik stseenid läbi ja töötan nende kallal. Loodetavasti pole Tomil nii pikk päev ja ta saab mind aidata.
Oo, kui meeldiv. Otsustasin just teha vastaka oma tööandjale, sest ta pole vastanud. Ta helistas tagasi ja oh imet, ma ei saa vōtta homset vabaks, sest managerid töölt poleks rahul, kui ma kaks pühapäeva järjest vabaks vōtan . London on ju järgmine pühapäev. Ja kui nüüd tōsiselt rääkida, siis mul pole nii hull olla, aga ma tahtsin harjutada näidendiks ja kauem magada. Aga noh, kui peab siis peab ...ohverdama . London on igatahes parem ,kui päev niisama. Niiet homme tööle. Yay!!
Posts
0 comments:
Post a Comment