tripp to London suburbs
Published by kreisiwhite under on 1:39 PM
Neljapäev, kibelen juba reedet oodates.
Reede, kibelen , et juba Londonisse minna. Ja käes ta ongi. John viskas mu ära. Appihii, see nädalavahetus oli nii chool ja groov. Mina, Hannah, Nicola ja Nikki sōitsime Londonisse mängule ühes autos. Nikki oli roolis. Ma poleks uskunud, et tal on ainult 2 kuud load käes olnud. Mina tema asemel oleks jube närvis olnud kiirteedele minna. Crazy shiiit. Kōigepealt pidime Nicola peale vōtma, sinna läks juba tund ja pool ja teepeal üritasime GPRSi tööle saada, aga vana viskas susse püsti ja otsustas mitte meie asukohta leida. Lōpuks siis kui bensukas peatuse tegime ,et Nik peale vōtta saime hakkama, aga sōidu peale saime aru ,et see vikas ikka segast. Nikki oli printinud paberi peal juhised välja ja need ei klappinud GPRSiga üldse. Niiet otsustasime seda mitte kuulata ja edasine tripp oli pabergandjalt. Ahjaa kōigile siis teadmiseks, enne kui suuremaks jutuks läheb. Me käisime Middlesborough vōrgu tiimiga Londonis Shied Cup Finalit mängimas, Cristal Palace’is. Ja muidugi me vōitsime!
Reis vōttis...nii arvutame nüüd. Startisime kuskil 4 kanti päeval ja sinna jōudsime kuskil 10 . muidugi tegime 2 peatust. Niiet umbes 6 tundi, nice. Koom oli, kui GPRS rääkis ja Nik vahele karjus, et eiiii me keerame paremale, valee! :D
Jōudsime siis tolli juurde, maks oli vist £1.50 . andsime siis raha ja järgmisest raundaboutist pidime vōtma teise pöörde vasakule. Tehtud. Ja kuna need ringteed on minisaare suurused, ei näinud me kuhu me just pöörasime ja oh üllatust, me olime alguses tagasi. Pidime siis paar miili tagasi sōitma ja tollist uuesti läbi minema, funfunfun. Muidugi ei läinud me sama putka juurde, täielikud idioodid me ka paista ei taht. Hakkasime siis raha uuesti andama ja nikki lōpuks otsustas küsida, et kuidas Cristal Palacisse saab. Tolliametnik vaatas pabereid ja ütles:” your going the wrong way.” Irw. Ta ikka vaatas neid pabereid korralikult ja ikka oli vastus sama, vale tee. Mina ja Hannah vaatasime meie auto taha, megasuur järjekord suurened , sest me hoidsime rada kinni. Irw, naljakas. Mul oli chool. Lahe kui sa nii tähtis saad vahel olla. Ja et asjad veel huvitavamaks muuta. Ametnik vilistas näpud suus vastasputkasse, et turn around! Ja arvake nüüd ära mis nüüd juhtuma hakkab. Isegi meie näod olid imestusest suured. Nad sulgesid kaks rada , lihtsalt sellepärast , et me saaks ümber keerata ja ōiget teedpidi minna. No see oli nagu megalahe, kaks copperit seisid ka autodega seal , et kōik sujuks. Naer! Ja raha saime ka tagasi. Sellest hetkest ma armastasin Londoni aksenti, midagi uut. Keerasime siis ringteest Ōigesti ära ja Cristal Palace poole vurama.
Jōudsime siis linnavahele ja lōpuks hakkas GPRS samat moodi mōtlema, nagu meie paber, yay! Mingi miljon recalculations later otsustas meiega nōustuda. Aga me ei olnud veel vōsast väljas. Linnas suutis Nikki auto välja suretada paar korda lisaks eelmisele paarile, aga no anname andeks. Linnas sōitsime vist ühte raundabouti kolm kolda, sest me ei suutnud otsustada milline exit on ōige. Lōpuks siiski jōudsime ōigele tänavale ja sealt paistiski meie hotel...Queens . üritasime parkida, aga mida me pargime kui kohta pole, blokkisime siis Tori auto kinni, muidugi enne küsisime.
Küsisin lauast kaardi ja lifti ma läksin. Teadsin ainult et toa nr. On 19 aga ega ma ju ei mōelnud, et siis pole lifti vaja. Hüppasin lifti ja kui teised küsisid, et kus toas oled, siis sain aru , et no pagan pold ju vaja siia ronida. Sōidsin niisama liftiga 4-ndale korrusele ja tagasi. Tuppa jōudes Hedher juba magas ja Amy oli veel üleval. Enne magamaminekut otsustasin veel midagi süüa, kōht oli jube tühi. Ja tsekkige seda, kuna meie tuba oli familyroom, meil olio ma miniköök, sweet! Sain oma siidrid ja söögi sinna panna. Ja vannituba oli ka mōnus suur, koos vanniga. Kuna ma ei tahtnud tüdrukuid üles äratada sōin vannitoas oma sinki ja mitte just head kartulisalatit. Kui Eestlane ütleb kartulisalt, siis sealt seest vōib leida vorstijuppe,kartulit, porgandit, herneid ja ehk midagi veel. Aga kui ma mōtlen seda karjutisalatit , mida mina vannitoa pōrandal sōin, piirdub see ühe koostiasinega...KARTUL! ja muidugi koor , aga see on loogish. Helistasin veel enne teki alla pugemist Tomile, aga levi oli nii kuradi sitt!proovisin igat pidi, no ausalt, aga sain jutud räägitud. Ja magama, homme tähtis päev ju!
Blog laupäevast tuleb veits hiljem, sest see on mahlakam ja ma olen nii väsinud, bakaa.
Reede, kibelen , et juba Londonisse minna. Ja käes ta ongi. John viskas mu ära. Appihii, see nädalavahetus oli nii chool ja groov. Mina, Hannah, Nicola ja Nikki sōitsime Londonisse mängule ühes autos. Nikki oli roolis. Ma poleks uskunud, et tal on ainult 2 kuud load käes olnud. Mina tema asemel oleks jube närvis olnud kiirteedele minna. Crazy shiiit. Kōigepealt pidime Nicola peale vōtma, sinna läks juba tund ja pool ja teepeal üritasime GPRSi tööle saada, aga vana viskas susse püsti ja otsustas mitte meie asukohta leida. Lōpuks siis kui bensukas peatuse tegime ,et Nik peale vōtta saime hakkama, aga sōidu peale saime aru ,et see vikas ikka segast. Nikki oli printinud paberi peal juhised välja ja need ei klappinud GPRSiga üldse. Niiet otsustasime seda mitte kuulata ja edasine tripp oli pabergandjalt. Ahjaa kōigile siis teadmiseks, enne kui suuremaks jutuks läheb. Me käisime Middlesborough vōrgu tiimiga Londonis Shied Cup Finalit mängimas, Cristal Palace’is. Ja muidugi me vōitsime!
Reis vōttis...nii arvutame nüüd. Startisime kuskil 4 kanti päeval ja sinna jōudsime kuskil 10 . muidugi tegime 2 peatust. Niiet umbes 6 tundi, nice. Koom oli, kui GPRS rääkis ja Nik vahele karjus, et eiiii me keerame paremale, valee! :D
Jōudsime siis tolli juurde, maks oli vist £1.50 . andsime siis raha ja järgmisest raundaboutist pidime vōtma teise pöörde vasakule. Tehtud. Ja kuna need ringteed on minisaare suurused, ei näinud me kuhu me just pöörasime ja oh üllatust, me olime alguses tagasi. Pidime siis paar miili tagasi sōitma ja tollist uuesti läbi minema, funfunfun. Muidugi ei läinud me sama putka juurde, täielikud idioodid me ka paista ei taht. Hakkasime siis raha uuesti andama ja nikki lōpuks otsustas küsida, et kuidas Cristal Palacisse saab. Tolliametnik vaatas pabereid ja ütles:” your going the wrong way.” Irw. Ta ikka vaatas neid pabereid korralikult ja ikka oli vastus sama, vale tee. Mina ja Hannah vaatasime meie auto taha, megasuur järjekord suurened , sest me hoidsime rada kinni. Irw, naljakas. Mul oli chool. Lahe kui sa nii tähtis saad vahel olla. Ja et asjad veel huvitavamaks muuta. Ametnik vilistas näpud suus vastasputkasse, et turn around! Ja arvake nüüd ära mis nüüd juhtuma hakkab. Isegi meie näod olid imestusest suured. Nad sulgesid kaks rada , lihtsalt sellepärast , et me saaks ümber keerata ja ōiget teedpidi minna. No see oli nagu megalahe, kaks copperit seisid ka autodega seal , et kōik sujuks. Naer! Ja raha saime ka tagasi. Sellest hetkest ma armastasin Londoni aksenti, midagi uut. Keerasime siis ringteest Ōigesti ära ja Cristal Palace poole vurama.
Jōudsime siis linnavahele ja lōpuks hakkas GPRS samat moodi mōtlema, nagu meie paber, yay! Mingi miljon recalculations later otsustas meiega nōustuda. Aga me ei olnud veel vōsast väljas. Linnas suutis Nikki auto välja suretada paar korda lisaks eelmisele paarile, aga no anname andeks. Linnas sōitsime vist ühte raundabouti kolm kolda, sest me ei suutnud otsustada milline exit on ōige. Lōpuks siiski jōudsime ōigele tänavale ja sealt paistiski meie hotel...Queens . üritasime parkida, aga mida me pargime kui kohta pole, blokkisime siis Tori auto kinni, muidugi enne küsisime.
Küsisin lauast kaardi ja lifti ma läksin. Teadsin ainult et toa nr. On 19 aga ega ma ju ei mōelnud, et siis pole lifti vaja. Hüppasin lifti ja kui teised küsisid, et kus toas oled, siis sain aru , et no pagan pold ju vaja siia ronida. Sōidsin niisama liftiga 4-ndale korrusele ja tagasi. Tuppa jōudes Hedher juba magas ja Amy oli veel üleval. Enne magamaminekut otsustasin veel midagi süüa, kōht oli jube tühi. Ja tsekkige seda, kuna meie tuba oli familyroom, meil olio ma miniköök, sweet! Sain oma siidrid ja söögi sinna panna. Ja vannituba oli ka mōnus suur, koos vanniga. Kuna ma ei tahtnud tüdrukuid üles äratada sōin vannitoas oma sinki ja mitte just head kartulisalatit. Kui Eestlane ütleb kartulisalt, siis sealt seest vōib leida vorstijuppe,kartulit, porgandit, herneid ja ehk midagi veel. Aga kui ma mōtlen seda karjutisalatit , mida mina vannitoa pōrandal sōin, piirdub see ühe koostiasinega...KARTUL! ja muidugi koor , aga see on loogish. Helistasin veel enne teki alla pugemist Tomile, aga levi oli nii kuradi sitt!proovisin igat pidi, no ausalt, aga sain jutud räägitud. Ja magama, homme tähtis päev ju!
Blog laupäevast tuleb veits hiljem, sest see on mahlakam ja ma olen nii väsinud, bakaa.
Posts
0 comments:
Post a Comment