Täna on siis Halloween. Thomas pidi ekstra varem üles tōusma ,et mind linna visata, , sest mul oli täna esimene vōrgumäng inglismaal, ja arvata on ,et we kicked their buts. Kolm geimivōitu ja ma sain isegi kaks geimi mängida. Nii lahe oli, aga ma vusserdasin ka korralikult. Imelik asi ,mida ma teada sain, on see ,et meie tiim vōtab vastastiimile süüa kaasa...sest tavaliselt tullakse kaugelt. Imelik. Ja peale selle,et ma mängus vusserdasin , tuli Thomas ka lōpuks vaatama, kui ma juba mängus olin, sest tal algas töö alles kell 2. Pagan , te ei kujuta ette kuidas ma hakkasin närveldama...tavaline asi minu puhul, kui keegi mind vaatab. Püüdsin rahulikuks jääda . Pärast mängu saime veel veits koos olla ja tom viskas mind koju. Ta on ikka veel tool ja tuleb alles kell 10. Seni,kuni Thomas tool oli, käisime mina, Nathaniel ja Jonny STARBUCK’Sis tringitamas. Jah need kruusid, mis meil kapis on , on sealt pändu pandud. Tegelikult kui ma mōtlema hakkan ,siis nad on pee peale kokku näppanud päris mitu asja. :DMina vōtsin choco vanilla, vōi midagi taolist, Nat vōttis mingi cappuchino taolise asja ja Jonny, mingisuguse jäätise mixi. Mega hea oli see minu tohuvapohu. Rääkisime veel Natiga juttu ja sain temast rohkem teada, mitte info mōttes, aga just temast nagu inimesest. Käisime veel paaris poes ja ma astusin ühe poe kingaosakonnast ka läbi, suu vet jooksmas, aga ma ei saa ju endale midgai lubada. Sōitsime tagasi ja minu ülessandeks täna oli teha uuesti AZUUD, mis ongi hetkel veel ahjus. Loodan ,et seekord tuli see ka hästi välja. Seekord tegin rohkem, sest eelmine kord maitses see kōigile nii väga ,et Johnile ei jäänudki...ja ta tegelikult ei tahtnudki.
Halloweeni juurde tagasi tulles, siis umbes pool tundi tagasi läksin mina ukse vastu , mille taga olid väikesed algkooli lapsed kostüümides. Ütlesin neine viisakalt hello ja hakkasin ütlema ,et ägedad kostüümid, kui poole peal sain aru ,et nad ütlevad ise midagi...mingisugune traditsiooniline pikk lause. Kuulasin siis selle hollega lōpuni ja andsin neile kommi. Enne kui ma ukse vastu läksin ,ma kahtlesin küll kaua, et kedagi pole kodus ja ma ei julge minna... istun lihtsalt siin ja ehk lähevad minema...aga ma vōtsin julguse kokku ka läksin vastu oma hirmule. Hetkel istume elutoast ja vaatame telekat, ootame kuna toit valma saab ja kuna Thomas koju tuleb.

Teisipäev. Magasime nagu jumal juhatas, ja ärkasime kuskil 12 paiku, otsustades, et nüüd oleks ōige aeg gepardid alla ajada. Kuna H&M ist öeldi, et täna tuleb uus kaup,siis läksime tagasi linna. Plus meil jäi paar poodi vaatamata. Parkisime auto ja maksime 4 tunni eest. Esimene peatus oli muidigi H&M. Suundusin kohe oma lemmikkleidi juurde, et aimu saada, ehk on suurem number uue kaubaga kaasa tunud. Kahjuks mitte! Küsisin veel igaks juhuks üle ,et ehk neil on laos, aga siiski mitte. Suure pettunud näoga lahkusin poest. Pagan,pagan,pagan...see oli ainuke asi, mida ma oleks tahtnud. Pettumus ei möödunud, aga leebus ja juba nägin ma uut nägemust ja uut iha. Mōte liikus kingadele, mis vōik sobida mu lillaka kleidiga. Jalutasime mōōda ride-ja kingapoodidest ...paljudesse astusin sisse ja tirisin Tomi kaasa. Ma olin nagu harakas kullapoes. Igast poest leidsin misagi meelepärast näppimiseks. Kingi aga me ei leidnud, mitte selliseid, nagu ma oleks tahtnud. Lōpuks otsustasime minna Primarki, sest üks Jonathani lahe plus on sealt ostetud. See oli nagu riideloomaaed. Kōik oli pilla palla, aga hinnad olid soodsad. Seal oli mega palju asju. Ma otsisin nüüd juba kindlaid asju: Musti läiivaid liibukaid ja pikka valget pluusi. Mega seksikas. Tuulasin terve poe läbi ja leidsin enanst lōpuks pesu osakonnas, kuhu Thomas parema meelega oma jalga ei tōsta ,sest tal on fantaasiate kontrilli all hoidmisega probleeme, eirti kui ta on kuskil sellises kohas koos minuga. Seal oli palju pesu mida ma tahtsin omada, aga otsustasin ühe paari bokserite kasuks, sest seal peal oli kass...ja meil Tomiga on selline komme omavahel olles looma häälitsusi teha, et oma meeleolu väljendada,,,ja nende bokserite peal on kass( mina teen atvaliselt nurrumine ja nijäugumise halt :D). Pärast seda suundusime poe eesotsa...otsides neid liibukaid ja valget pluusi. Liibukad leidsime, aga valget pluusi mitte,sest need olid kōik juba välja müüdud. Valisin siis oma liibukad välja mida tahtsin proovida...ja Thomas tegi ettepaneku,et ma aitaksin tal ka shopata. Ja teile teadmiseks ,et tal oli hädasti vaja uusi teksaseid ja roosat pluusi, mist al karderoobist puudus. Valisime siis kuskil 5 paari teksaseid välja ja roosa pluusi ja 4 paari boksereid. Suundusime riietusruumide poole. Thomas proovis omad asjad ära , tulles riietusruumist välja ja keerutades minu ees paar tiiru, küsides mu arvamust. Valisin kaks paari välja. Siis oli minu kord proovima minna ja Thomas ootas väljas. Ta on nagu Jannar....jäta aga kuhugile üksi ja juba ta hakkab kellegagi juttu ajama. Nii oli ka see kord. Mina olin kabiinis ja kuulsin ,kuidas ta jutustab ja naerab riietusruumi tüdrukuga. Mōtlesin küll, et mida värki, ta leiab sōpru ikka juba kiiresti. Panin liibukad jalga ja ühe roosa pikema pluusi ka ja läksin Tomile näitama. Te oleks pidanud ta pilku nägema. Ta tegi seda huulehammustamist nagu ta alati teeb ,kui näeb midagi seksikat. Tähendab ,talle meeldisid need liibukad..Tüdruk vaatas ka ja andis omalt poolt positiivse hinnangu. Kui ma päriselt väljusin ,ütles see sama tüdruk ,et seda azuu värki tahaks küll proovida. Ma ei suutnud ära imestada, mida ta just ütles, aga siis jōudis pärale,et Thomas oli sellest minu kokkamisest midagi vadranud, et see oli nii hea olnud ja ,et Julie tahaks seda veel proovida. My boyfriend and his big mouth. Lahkudes küsisin selle t[druku meili aadressi ,et saaksin siis talle selle retsepti saata, ta oi nii rōōmus ja ruttas paberi ja pliiatsi järgi. Läksimes siis maksma. Muh muh Thomas...ta ostiski mulle need liibukad ja bokserid, niisama. Kui lahe see veel on.
Üks asi oli siiski veel puudu: valge pikk pluus, mida ma taga ajasin . Seda ma PRIMARKIST ei leidnud. Pika otsimise peale otsustasime uuesti H&Mi minna. Ja ohnäe , suur valik selliseid pluuse nagu ma tahtsin. Valisin siis ühe välja ja Thomas ostis selle mulle ära...minu Shoppamine ja tema shoppamine olid nüüd korda läinud. Terve päev oli korda läinud ja me vōisime rahuliku südamega lahkuda....mina muidugi suure naeratusega, andes Thomasile suure musi tänutäheks...ja Thomas naeratusega, sest mina olin ōnnelik. Kōju jōudes pidin ma muidugi kekutama ja oma uued riided selga panema. Kōigile meeldis.
Vesipiip ei jäänud ka proovimata see päev, sest uus tubakas on siiski uus tubakas, vajas järeleproovimist. Plus piparmünditubakas. Proovisime seekord ka vesipiipu koos jääkuubikutega...MEGAAAAAAA!!! see on lihtsalt nii hea...kiiremini tōmbab wuuziks ja mōnusam on kurgule.Ausalt proovige. Vee sisse jääuubikud..mmmmmmmmm.

Thomasil on nüüd kolm vaba päeva ja me magasime kaua ja kasutasime aega laisalt ära. Esmaspäev oli esimene vaba päev. Otsustasime, et kuna mu vesipiibul oli sütt vaja,et lähme linna Middlesbroughi, sest me teadsime,et seal peab kuskil vesipiibupood olema. Kuna mul oli samal päeval treening ka ja mu asjad olid mustad,siis Tom aitas mind selles osas välja , ja me viisime mu asjad keemilisse puhastusse. Järgi pidime minema kuskil pool 5. Seni oli meil aega Middlesbroughi minna ja aega surnuks luau. Enne veskari poodi jōudmist me muidugi töllerdasime linnapeal ringi. Keset linna oli üks suus ostukeskuste kompleks. Mina muidugi ei suutnud eemale hoida ja me jalutasime prakt kōikidest poodidest läbi, mille vaateakendelt oli paista stiletosid ja ilusaid kingi. Käisime The Moll’is ,megalahe ostukeskus. Käisime igast nurgapoodides ja vaatasime kingi,vōi noh mina vaatasin kingi. Suu tilkus küll ila,aga raha mul ju pole hetkel. Jalutasime sisse ühte kingapoodi ja seal olid täpselt sellist värvi kingad nagu oleks mu kleidile sobinud...ma haarasin ,et proovida. Kurat, 8 oli liiga väike. Ma ei mōelnudki küsida, et kas neil on suuremaid numbreid, sest tavaliselt poed panevad kōik välja mis neil on, aga Thoams kais peale,et siin ei käi asjad nii. Küsisin siis ,et kas neil on suuremat numbrit,ja oh imet oligi, 9. Proovisin siis seda. Kōndisin nati ringi ja otsustasin siis ,et ei. Ikkai liiga suured ja loksuvad. 8ja pool oleks olnud ideaasne, aga see pood ei tee pool suurusi. Ja need maksid ainult £10. Thomas oli muidugi nōus, et ta ostaks mulle kingad, kui ma tahaks. Mina nagu ma pōikpäine olen, puiklesin vastu. Siis jōudsime järjega H&M’i. Sinna ma lausa jooksin sisse. Tuttav pood ju. Muusika on seal alati hea ja hinnad pole ka kuigi kallid. Käisime veidi ringi ja mulle jäi silma üks mega ilus must kokteilikleit. No MEGA ilus. Ma pidin käed külge panama. Minu suurust küll polnud,aga ma salamisi lootsin ,et mahun 42 ära. Vaatasin hinda... teades, et kui ma tahaks ,siis Tom ostaks selle mulle, sest ta ütles pidevalt, et tal pole selle vastu midagi ,et mulle kingitusi teha. Vōtsin paar kleiti veel ja suundusin riietusruumi. Esimene kleit, mida proovisin,et läinud selga. See polnud tähtis. Järgmine, mida selga proovisin , pidi lihtsalt minema....see must ilus POSH kleit....väänasin mis ma väänasin,aga selga see ei läinud. Lukk ei läinud kinni ja alt oli ka veits kitsas. DAMIT. Ma oleks seda nii tahtnud.Jällegi üks asi mida ma ei saanud Thomasil lasta endale kinkida, sest need ei olnud minu mōōdus. Küsisime pärast ,et kas neil suuremat numbrit pole,ja öeldi, et homme tuleb uus kaup ,et tulge siis. Lootuses homes peale, et tuleb suurem number, väljusime poest. Thomas vaatas kella, meil oli umbes üks tund aega, et keemilisest mu asjad vōtta. Pidime kiiresti mōtlema, kui tahtsime veel vesipiibu poodi jōuda, kui seal üldse oli selline asi. Vahtisime ringi ja mōtlesime, et kes vōiks küll teada ,kus on veskari pood, sest Inglismaal pole vesipiip eriti popullaarne. Jalutasime mööda ühest videomängude poest , kus oli veel peae videomängude ja muud imelikku stuffy. Astusime siis poodi sisse ja Thomas küsis, kust vōiks leida vesipiibupoe. Kaks meest panid pead kokku ja suutsid meile ära seletada, kuhu minna. Me tänasime ja panime padavai minekut, et mitte aega kaotada. Tom tegi oma kuulsat kiirkōndi ja ma lin agu väike kutsu, kes üritas sammu pidada. Pärast pikka ja higirikast kōndi, jōudsime ühte neighbourhood ja seal ta oligi. Vesipiibupod, kus oli tubakat ja sütt ja isegi vesipiipe. Ostsime sütt ja piparmündi tubakat ja jooksime tagasi auto poole.
Liiklus oli ōudne ,sest kell oli viis pool viis ja kōik hakkasid vaikselt töölt koju minema. Autoderivid liikusid väga aeglaselt. Ōnneks saime kiiresti minekut. Tom peatas auto kinni keemilise juures ja ma pidin lihtsalt sisse minema j anime ütlema ja saangi oma riided tagasi. Mina läksin siis sisse ja ütlesin,et tulin oma riietele järgi, et Hazletti nimel. Naine aga avstas, et ta ei saa midagi välja anda, kui mul pole mingit piteli taolist talongi , mille Thomas sai, kui riided sinna viis. Palusin siis naisel oodata ja jooksin auto poole. Mina:“ See naine ütles ,et mul on mingit piletit vaja, et oma riideid kätte saada”. Thomas:” Ah kurat jah(sobras oma tagataskus ringi), selle ma unustasin üldse ära!” Jooksime siis sinna tagasi ja Thomas sai paar sarkastilist nalja,et unustas kōige tähtsama asja. Sain oma riided tagasi puhastena ja sōitsimegi kodu poole. Selleks päevaks oligi kōik. Järgmine päev uue hooga, Sest siis oli Thomasi 2 vaba päev...

Täna oli ärkamine raske,sest Thomi tuba oli külm nagu lihalett. Ja ta pidi täna varem tööle minema, kell 12. Erinevalt minust on Tom hommikune inimene, with his morning Glory, if you know what i mean. Ta pinnis ja pinnis mind, kuid ma ei andnud järele,nii et ta sai kōvast korvi....seekord. Vōtsime selle asemel üksteist kaissu ja magasime veel mōni minut. Kell oli kolmveerand 11 ja Thomas pidi tōusma. Togisin teda sōrmega, kuni ta vodist välja roomas,vōi ōigem oleks öelda veeres. Veel enne,kui ta pōrandale otsustas veeleda, jōudsin ta seljataha ennast nihutada ja talle suure kalli teha. Ta armastab seda. Ja minule meeldib seda anda.
Thomas pani oma töö uniformi selga ja läks allakorrusele kiirele teele. Mina vahetasin oma ööriided päevaste vastu ja koperdasin ka alla teed jooma,enne kui Tom jōuab ära minna. Pööningutrepist alla mines pesi Tom veel hambaid...sinna oli ka minu suund. Enne hambaharja haaramist pöörasin pilgu korra peeglisse, et aimu saada, mis nägu mul täna peas on...ōōōōh, mida kōōma. Kiire külm näoloputus oli sama vajalik kui Thomasi toakoristus eile. Parem. Tänane hommiku tee oli väga meeldiv, sest Julie avastas, et ta saab mulle paar oma kinga ja riideeset maha parseldada. Ja mmmh, kui ilusad üks paar oli, ja need läksid mulle isegi jalga. Meil on enam vähem üks jalg. Niiet Julie andis need mulle, milline ema. Kingad on nii nunnud ja Tomi arust sobivad ideaalselt minu musta kokteilikleidiga. Kallistasin Juliet kōvasti tänutäheks. Ja need paar korda,kui ma olen teda kallistanud on ta alati nii pehme olnud, sest tal on siis alati seljas olnud see ülimalt pehme hommikumantel. “Mmmmmm”, mōnus. Edward kihistab alati naerda, kui ma mōne tobeda nalja viskan , vōi kui ma mōne näo ette manan.
Thomas läks tööle ja mina tegin endale tee ja hommikuhelbe kausi. Istusin elutuppa ja ajasin veits Juliega juttu. Palusin ta käest abi Bootsi kandideerimise asjus. See on üks pood, kuhu ma üritan tööd saada. Läksime üles Johni arvutisse ja üritasime midagi korda saata. Inglismaal on pagana raske tööd saada, sest sa pead nii palju vaeva nägema, et üldse asju üles leida ja aru saada. Vaatasime läbi kōik tööpakkumised , mis ma olin Thomasiga Jobcenterist välja printinud ja leidsime paar kohta, kus peab cv kohale viima ja Julie oli rōōmuga nōus mind sinna viskama. Julie lippas dushi alla ja peale seda, kui ta on end korda seadnud, siis me lähmegi. Ma olen juba nüüd närvis.
Ongi aeg minna. Juli kirjutas minu eest Coverletteri ka, et cv-le vürtsi lisada. Pani need ümbrikusse ka ,et esinduslikum välja näeks. Sōitsime Collectable’sse ja vōtsin autost ümbriku, kus oli peal nimi ,kellele see cv minema peaks. Enne minekut aga, nagu Mann ikka olin ma unustanud paar asja maha. Nimelt need Jobcenterist väljatrükitud lehekesed, kus on kirjas info mis nimi millise poega kokku läheb, sest me unustasime. Helistasin siis Johnile ja küsisin järele. Tema ütles, et mark läheb Fankie & Bennyga kokku. Collectables pidi siis olema Gemma. Parkisime auto ära ja ma vōtsin ümbriku kaasa. Pöördusime ühe töötaja poole,et kuhu me saaks oma cv jätta. Tema palus enda kätte ,et ta annab siis pärast Markile üle. Vaatasin hirmunult Juliele otsa...pagan me vōtsime ju vale ümbriku kaasa... Ma oleks talle äärepealt vale ümbriku sokutanud. Vabandasin siis ja lippasime autosse tagasi ōiget ümbrikku tooma. Tagasi poodi sisenedes oli juba Mark ise kohal. Niisiis otsustasime ,et ma annan isiklikult selle talle üle. Ootasin järjekorras ja küsisin Julielt ,mida ma peaks ütlema, sest sōnad olid sassis ja närvid mängisid mallet. Julie luges mulle lause ette:” Hello, I’m interested on forking for Christmas, can i leave my cv please?” Midagi sellist. Mees naeratas ja jaatas...nii lühike see siis oligi. Mitte midagi rasket. Läksime siis autosse tagasi ja suundusime Frankie & Bennysse. Restorani moodi asjandus. Seal küsisime kohe ōiget inimest ja sain oma cv sinna ka sisse.
Morrisons oli seal samas ja Julie teadis, et nad otsivad ka inimesi tööle. Sōitsime sealt ka läbi,sest Julie pidi nagunii poodi ka minema. Küsisime, et kas nad vōtavad uusi inimesi ka jōuludeks tööle ja selgus, et neil on isegi applicationform. Vōtsin selle koju kaasa. Ja siis läsime shoppama. Damit, Inglismaal on ikka kōik vääääääga teine, kui asi puudutab puuvulju ja jäätiseid. Banaanid on neil kobarate kaupa välja riputatud, samuti pisipisi kotikesed viinamarjadega. Väga imelik, aga Julie ütles , et need on üksikutele inimestele, kes ei taha palju. Jäätised on ainult pakkides hulgi. Üksikuid jäätiseid nad poodides ei müügi. Väga halb. Sest kui ma tahaks ühte jäätist ei jää mul mud üle , kui osta terve karp. Siin on isegi krōpsud sama süsteemiga. Megapakkides on sees veel pakid, mille sees on lōpuks krōpsud.
Laadisime käru täis ja auto poole punnu. Pean tunnistama, ma pole kaua aega näinud nii täis ostukäru. Nüüd teeb Julie pastabologneesi ja mina tahtsin minna jooksma, aga vist otsustasin umber nagu näete. Olen korralik ja kirjutan teile memuaare, mida saaksite lugeda. Ainult teie heaks lähen ma siin istudes paksuks. Ōnneks on mul aga homme 2,5 tunnine trenn. Huuh, jumal tänatud.

Leppisime tegelikult Thomasiga kokku,et kui mina autosse istun, siis ma panen oma mp3-me mängima,aga ma olin selle juba suurest ootamisest tühjaks kuulanud. Ma eeldasin,et nende teed on rohkemautosid täis ja et on raskem sōita, aga tema ei suutnud parklastki väljuda. No autosōidu kohta vōib öelda,et tal on raske gaasijalg, nagu Kerttulgi (sorry Kerttu). Toyota corolla vōttis tuure üles ja meeleolu muutus lōdvemaks. Üritasin olla normaalne ja käituda nagu ma poleks närvis, aga närvilisus muutus kiiresti sarkasmiks ja ülimaks hüperaktiivseks uudishimuks. Mōni laul , mis Tom i- Pidist tuli, oli ka minu jaoks kaasalauldav: mōnus. See kestis umbes 45 minutit ja olimegi tema maja ees. Keegi oli akna taga ja vaatas kardinatest välja, kähku nägu peitu! Mōte oli küll,et kuradi uudishimulikud, et juba akna peal. Pärast tuli välja ,et see on kōigest naaber hommikumantlis. Thomas elas hoopis kōrvalmajas. Läksime tuppa ja kōik juba ootasid. Jalanōud jalast nagu korralik Eestlane ja juba pakuti teed. Kōik vōtsid teed. Emale (Julie) tegin tervituskalli ja ta venna boyfriendile ( Jonny) tegin ka kalli. Nathanialile ma kali ei tenud, ta nagu ei paistvat seda thatvat, ma ei teagi täpselt, ei surunud ka peale. Thomas vedas mu kohvri üles ja ma läksin elutuppa, et kōigiga lähemalt tuttavaks saada ja reisimuljeid jagada. Kohe alguses nad olid väga sōbralikud ja juba naljad lendasid igasse kanti , koos minu naljadega. Tee saabus ka varsti ja sain oma esimese SUURE kruusitäie Inglise teed koos piimaga. Kui tee lōpetatud, siis läksin korra kööki,sest John tuli koju, Tomi kasuisa. Alguses andsin küll kätpidi tere, aga siis otsustasin umber, sest ta oli nii rōōmsameelne ja ütlesin käsi laiali sirutades:”Aah, give us a hug.” Ta vōttis selle rōōmuga vastu. Hiljem tegi Julie suppi,mis oli huvitava maitsega, aga hea, toitev. Rääkisin ta emaga juttu igasugustel teemadel. Ta oli nii tähelepanelik ja kuulas hoolega. Lihtne oli temaga rääkida. Pärast tulid ka Nathaliel ja Joni alla oma toast ja kööki juttu ajama. Mega lōbus, nad kohtlesid,mind nagu perekonda. Nats pärast seda läksime Thomiga üles, et natuke puhata ja niisama Chillida. Siis ta muidugi andis mulle minu kingitused, mis tal varuks olid: minu vesipiip ja lōhn Black XS. No vesipiip oli esimene, mis kasutusse läks. Megaaaaaaaaaaa häääääääääää oli!!!!!!! Tänasin Tomi suure-suure kalliga, mis ei tahtnud lōppeda, kuid kuna mul hakkas ebardi tunne juba,sest ma tean ,mida ta minu vastu tunneb,siis ma tōmbusi eemale, enne kui midagi mud oleks juhtuma hakanud.
Kuna Thomas pidi samal päeval tööle minema,siis ta ei saanud eriti kaua olla ja seadsis ennast valma.
Ōhtupoole tuli ka tema teise venna Luke tütar, Lydia, ja ta naine, Donna, meie juurde. Thomasi vanemad hoiavad oma pojatütart regulaarselt, kui Donna bingoōhtutel käib. Julie oli juba tema tarvis varem plastiliini ja mingi mänguplastiliini välja vōtnud. Tegin käetervituse Donnale ja kohe pärast seda oli Lydia täielikult minu, Nathanieli, Jonny ja Julie meelelahutada. Kuigi Lidya on kōigest 2 aastane, ei tundu ta nii noor,plus ta vanemad on pikad, mis lisas vanust veel juurde. Ta on ka väga tark ja vōtab kiiresti ōppust. Ma hakkasin talle vist meeldima,sest ta enne magamaminekut küsis,kus Mariann on. Ma arvan et see oli osalt sellepärast, et ma viskasin teda ōhku paar korda. Ja ta tahtis pidevalt veel.
Kui Thomas töölt tuli, oli esimene asi vesipiip, mis me hakkama panime. Panime mu uhiuue piibu kokku ja türgi tubakat ka ja tōmbamine vōis alata.....mmmmmm... . Meiega liitus pärastpoole ka Jonny. Enne veskarit ja enne Thomasi tööleminekut unustasin veel mainida, et me jämmisime kitarridega. Vōi noh Thomas ja Jonny tegid, mina liht ümisesin kaasa. Nii chill oli. Aga üks asi on kindle, esimesed kaks ōhtut olin ma vesipiidunarkar, kui nii vōib öelda.

Nonii, olengi inglismaal ,lōpuks...vōttis oma 12 tundi ja natuke peale aega, aga see oli seda väärt, uskuge mind.Totaalselt seda väärt.

Niisiis, minu retk algas kella 7.30-se äratusega. Enne seda ma jōudsin öösel veel kohvrit vahetada, sest mulle selgus, et meil on ka ju väiksem kohver, mis kaalub poole vähem. Pakkisin öösel kohvri ja lōpuks uinusin alles kella 3-me paiku. Hommik algas tōusmisega kahekäpakile oma voodis Paides, mida ma igatsema ei jää.Astusin sealt välja, vasaku jalaga nagu alati: sellest ei tule kunagi midagi head.And trust me when i say it. Nagu ikka oli juba eelmine ōhtu ärevus suur, kuigi ma seda endale ei tunnistanud. Esimene samm on ju selle eitamine.Ma pidin Katsiga linna saama, aga ma ei teadnud täpselt mis kell see juhtuma hakkab, nii et ma tōusin ekstra varem, mis tekitas suuri raskusi, sest suurema osa oma siimaani kodus oldud ajast ma patseerisin oma laisa persega voodis kaua magades. Seadsin oma sammud vannitoa poole oma igahommikust rutiini tegema: nägu ja hambad. Emaga tegin suure kalli, mis mulle pisara silma tōi ja nagu alati, ka talle. Hommikuseks söögiks otsustasin mune praadida mōnusa singiga vōileiva vahel..mmmm, mōnus. Ja siis veel üks kalli emaga, sōnad peale loetud ja minek. Kerttu lubas mind lennujaama ära saatma tulla, aga nagu Kerttu ikka, jäi ta pisut hiljaks:pool tundi,sest selgus, et number 2 bussid ei sōida nii tihti. Kui lōpuks check-ini tuli minna suutsin ma sinna jätta ka oma rahakoti, tüüpiline mina. Hiljem siiski taipasin ja läksin tagasi. Rääkisime Kerttuga kōigest mis seal vōiks juhtuda ja oligi aeg väravatest läbi minna ja ōige värav üles leida. Sellega sain ōnneks hakkama,sest eesti lennujaam pole ju nii suur.Lend ise oli aga vääga pikk, vist 4 tundi. Aga ōnneks sain istuda eestlanna kōrval, kes on ühtlasi ka Paide gümnaasiumi infojuht. Ta oli nii kena ,et pakkus mulle kommi,juhuks kui kōrvad lukku lähevad. Ja me rääkisime ka päris palju. Meil oli ka millest rääkida,sest me elasime kunagi ühes majas ja mu vend Jannar sai ta pojaga väga hästi läbi. Meist paremal istusid Eesti poised,kes juba lennu alguses kugistasid Vanatallinnat alla. Neil oli küll päris naljakas.
Enne London Stansted lennujaama jōudmist me arutasime,kas ma jōuan tunni ajaga lendu vahetada ja tuli veel välja,et ma ei saa oma kohvrit kohe Newcastelisse saata,sest Easyjet ei pakuseda teenud, nii et ma pidin oma kohvri uuesti Londonis välja vōtma ja uuesti Check-ini minema. Mōtlesin,et tunnist ajast piisab küll,aga kui ma lennujaama jōudsin, siis selgus et ma arvestasin ajavahe valesti ja mul oli umbes 10 minutit aega, et oma kohver kätte saada ja check-ini joosta, enne kui see kinni pannakse. Ja türaa, kohvri rada venis ja venis nii kaua, et kui ma oma oma lōpuks kätte sain oli kell juba 19:20 ja check-in pandi kinni 19:10. Ma olin omadega perses,aga ma proovisin ikkagi. Jooksin kiiresti sinna ja palusin abi ,et ehk nad vōtavad veel lennu peale. Retseptsionist ütles küll kohe,et midagi ei ole enam teha, aga ta kontrollis ikkagi. Lend oli juba suletud. Järgmine lend Newcastelisse läka aga alles järgmine pave kell 8:40. “Homme on juba liiga hilja,” mäletan ennast umbes ütlevat.Pisar silmis tänasin ma teda ja segaduses istusin lähima pingi peale, mōeldes mida edasi teha. Esimesena helistasin muidugi Thomasile, et öelda millega ma hakkama sain. “ Thomas, im in biiig trouble, missed my flight to Newcastle!!” Küsisin küll,et kui kaa sa siia sōidaks,aga kuna tal oli järgmine pave töö, siis kui ta oleks londoni sōitnud ja tagasi,oleks ta hiljaks jäänud,sest sōit oleks kokku vōtt umbes 8 tundi ainult sinna,aga tagasi ka. Nii,et ma pidin infot küsima järgmise lennu kohta ja helistasin jälle Thomasile,et küsida mida ta sellest arvab,sest ma pidin seal ootama kuskil 8 tundi. Ei jäänud lōpuks midagi üle ja ma ostsin selle ära- 38£. Raha läks raisku,see oli väga pahameelt tekitav, aga noh mis teha, seiklusterohke vähemalt. Mis siis mud üle jäi kui oodata. Istusin siis oma kodinatega maga ja hakasin mōtlema mida ma selle 8 tunni peale hakkan. Muidugi ei saanud ma vōimalust kasutamata jätta ja lannujaamas veits shopata, kuid siis ki ainult veit näksimist, ja noh üks ajakiri ka et ma saaksin seal pilte maha jooonistada. Ja oh jumal mitu korda ma vetsus käisin . Kōigepealt pidin ma ju riided ära vahetama,sest kui ma selle kohvriga joksma hakkasin, siis minu higitaset teades, polnud need kuivad ja ma ju ei saanud Tomile niimoodi vastu minna ja teda kallistada. Vahetasin riided ära ja läksin tagasi oma kohale pilgile lösutama. Mega annoying oli see, et iga kord kui ma kuhugi läksin ma pidin ju oma kobinad ka kaasa vōtma,sest ma olin ju siiski Londinis,kus igaüks vōib sulle kotijooksu teha vōi nagu Thomas praegu ütles,et kōik kohvrid,mis jäävad järelvalveta vōetakse ära,viiakse suurele tühjale väljale ja lastakse ōhku. Päris lahe ju. Oodates tuli minu kōrvale üks mees,küsides ,kas see koht minu kōrval on vaba,vastasin jah. Aja möödudes suutis ta vaikselt nokkima hakata aka magama jääda mida mina ei suutnud. Kōige rohkem mis ma selle aja sees kui ma ootasin magain oli vist umbes tund ja pool.
Lennujaamas vōib ikka igasuguseid sulelisi kohata. Minust pink eespool istus üks naine, blond ja koos oma pojaga. Alguses polnud ta väga silmapaistev,aga aja möödudes hakkas ta lärmi ja segadust tekitama ja teisi reisijaid segama. Mitte muidugi paha pärast. Tuli välja, et ta on päris Soomest ja,et ta lendab kuskile Hispaaniasse, aga ta oli vahemaandumisega ja kohver saadetakse otse sintpunkti. Tema aga oli ostnud endale Bacardi pudeli ,mida ta nüüd ei saanud muidugi kaasa vōtta,sest käsipagasisse pole alkoholi lubatud ja vedelikku ka ainult teatud kogustes ja ta üritas seda igale ühele maha parseldada. PLUS ta oli vääääääga purjus. Ma olen päris kindle, et ta vōttis salaja lonkse sealt pidelist, et seda mitte raisku lasta. Tema pojast hakkas küll kahju,et ta pidi seda taluma. Naine palus üle meie piknkide kōigilt abi ,et ehk keegi ostaks ära ja pöördus siis natukese aja pärast järgmise abipalvega. Küsis,kas keegi mōistab inglise keelt.Kōik nagu püütsid pilku ära pöörata ja mitte välja teha, mida tōsimeeli üritasin ka mina,aga siiki vōtsin julguse kokku:” i can speak English.” Ta tuli minu juurde, et tal on Nokia telefon ja tal on hädasti vaja saata sōnumit, kuid telefon on kinni kiilunud. Soovitasin tal telefon korra välja lülitada ja siis uuesti proovida. Teate, kui ta minu juurde tuli, siis ma oleks vōinud ta hingeōhust üksi purju jääda. Silm oli tal ka juba kōōrdi nagu Tartu on Tallinnast. Rääkida ta aga siiski veel suutis. Ta tänas mind ja istus oma kohale tagasi.
LōPUKS sain ka check-ini kuskil 5 paiku hommikul. Seal on ikka väga karmid reeglid kui metallidetektoritest läbi lähed.üks naine pidi isegi saapad ära vōtma. Teisel pool pidin ikkagi ootama,kuni peale hakatase laskma. Oodata tuli umbes 3 tundi, ma enam ei mäletagi nii täpselt. Sain siis lennu peale ja suutsin veel stuardessidele ka ilusat hommikut soovida, sest exitment oli jälle nii suur.Kuhtun ju Thomas Edward Hazlettiga, keda ma olen umbes 5 aasta tundnud ja nüüd lōpuks see juhutb. Ma ei suutnud mitte naeratada ja tōsine olla. Ōnneks sain ma koha akna alla, mi soli hea, sest ma vahtisin sealt pidevalt välja, ilma, et ma peaks mōtlema sellele,et lennates hakkab mul ju halb.
NEWCASTLE aiport. Should i write in English finally or not . Eii, siiski mitte isegi mitte Edwardi rōōmuks, kes mu ōla peal hetkel chillib. Seekord ma ei pidanud kaua oma kohvrit ootama,sest see oli esimene,mis välja tuli. HUUH!!! Lippasin veel korraks WC-st läbi,et viimale liff anda, enne kui ma ennast Thomasi embusesse uputan. Siis tegin ühe suure hingetōmbe ja astusin ustest välja. Süda peksis meeletult ja ärevus oli oodatust suurem. Kedagi polnud aga veel seal,sest ta hakkas umbes siis sōitma, kui ma ōhku tōusin. Ja ma natuke jooksin ka kui lennust maha sain,sest tahtsin end korda teha. Uskuge mind, iga inimene, kes uksest tuli saatis minust läbi sellised värinad, et oppa. Ma peaaegu palvetasin, et see poleks tema,sest ma olin nii närvis. Süda peksis ikka veel meeletult. Püüdsin leida sobivat poosi milles ta mind märkaks. Leidsin lōpuks sobiva, kuid teda polnud ikka veel siin. Mida värki!!! Küsisin lähimalt inimeselt kella, sest mu oma telefoni aku oli tühjaks saanud,nii et ma ei saanud talle helistada ka ja küsida,kus maal ta on. 15 olin juba umbes oodanud. Siis hakkas mulle kohale jōudma,et äkki on sealpool ka mingite saabumiste väravad ja ta ootab hoopis seal,teadmata, et mina olen hoopis siin. Vōtsin oma kohvrid kaasa ja kōndisin teisele poole. Süda ikka veel kurgus kinni ja jalad pooleldi makaronid. Jep, mul oli ōigus, seal oligi International arrivals, aga mina lendasin ju Londonist, mitte teisest riigist,daaa Thomas...mōtle, mōtle. Ja niipea,kui ma sinna jōudsin, seal ta oligi:pruunis nahktagis ja pikk, kōōludes üle ääre vaadates, et miks ma juba ei saabu. Ma olin suht shokis alles ja ei teadnud kuidas talle läheneda,sest ta oli seljaga minu poole. Mōtlesin ,et kuna sarkastiline nali muudab asjad minu jaoks alati lōdvemaks, siis otsustasin teda ehmatada. Kuna ta mul oli vōimalus ennast posti taha peita, kasutasin vōimalust. Ma olin valmis rünnakuks. Here we go i told myself. “ Psssssssssssst!!!!!!!!!!” Ta vist ei saanud aru kust see tuleb ja pööras natuke ennast minu poole. Ta vist sisimas teadis, et see olen mina,aga ei pööranud nii suurt tähelepanu sellele. Paari sekundi pärast tegin suuremat halt:” Thomaaasssss!!” Ja siis ta taipas....vaikselt....ma hüppasin suure käraga välja ja ehmatasin teda. Thomas:” AAAAAAAAAAAHHHHHHHHHH!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!” (really falsetto and with a real womanly voice) Ja väääääääga kōvasti, kōik pöörasid meie poole ja vaatasid imelikult, mida facki. Ja tema shokk kandus ka ta kehakeelde. Ka pōlved läksid nōrgaks ja ta krabas postist kinni, et mitte maha kukkuda. Ta taastus umbes 5 sekundi pärast, ...ei tegelikult tehke sellest umbes 7. Suur kalli tuli pärast seda, kuigi see oli vääääääga väääääga awkward ja ta oli veel sellest ehmatusest näost punane. Ta maksis parkimise eest ja me suundusime välja. Autosse üritasin ma muidugi sisse tungida juhi kohale. Pagan....ta toetas oma käe ōrnalt mu seljale, nagu mehed ikka viisakusest teevad ja juhtis mind siiski ōigele poolele, sest ma olen ju Inglismaal, kus rool on teasel pool ...dumbass. Istusime autosse ja sōit vōis alata.
JäTKUB...