Still day one.

Leppisime tegelikult Thomasiga kokku,et kui mina autosse istun, siis ma panen oma mp3-me mängima,aga ma olin selle juba suurest ootamisest tühjaks kuulanud. Ma eeldasin,et nende teed on rohkemautosid täis ja et on raskem sōita, aga tema ei suutnud parklastki väljuda. No autosōidu kohta vōib öelda,et tal on raske gaasijalg, nagu Kerttulgi (sorry Kerttu). Toyota corolla vōttis tuure üles ja meeleolu muutus lōdvemaks. Üritasin olla normaalne ja käituda nagu ma poleks närvis, aga närvilisus muutus kiiresti sarkasmiks ja ülimaks hüperaktiivseks uudishimuks. Mōni laul , mis Tom i- Pidist tuli, oli ka minu jaoks kaasalauldav: mōnus. See kestis umbes 45 minutit ja olimegi tema maja ees. Keegi oli akna taga ja vaatas kardinatest välja, kähku nägu peitu! Mōte oli küll,et kuradi uudishimulikud, et juba akna peal. Pärast tuli välja ,et see on kōigest naaber hommikumantlis. Thomas elas hoopis kōrvalmajas. Läksime tuppa ja kōik juba ootasid. Jalanōud jalast nagu korralik Eestlane ja juba pakuti teed. Kōik vōtsid teed. Emale (Julie) tegin tervituskalli ja ta venna boyfriendile ( Jonny) tegin ka kalli. Nathanialile ma kali ei tenud, ta nagu ei paistvat seda thatvat, ma ei teagi täpselt, ei surunud ka peale. Thomas vedas mu kohvri üles ja ma läksin elutuppa, et kōigiga lähemalt tuttavaks saada ja reisimuljeid jagada. Kohe alguses nad olid väga sōbralikud ja juba naljad lendasid igasse kanti , koos minu naljadega. Tee saabus ka varsti ja sain oma esimese SUURE kruusitäie Inglise teed koos piimaga. Kui tee lōpetatud, siis läksin korra kööki,sest John tuli koju, Tomi kasuisa. Alguses andsin küll kätpidi tere, aga siis otsustasin umber, sest ta oli nii rōōmsameelne ja ütlesin käsi laiali sirutades:”Aah, give us a hug.” Ta vōttis selle rōōmuga vastu. Hiljem tegi Julie suppi,mis oli huvitava maitsega, aga hea, toitev. Rääkisin ta emaga juttu igasugustel teemadel. Ta oli nii tähelepanelik ja kuulas hoolega. Lihtne oli temaga rääkida. Pärast tulid ka Nathaliel ja Joni alla oma toast ja kööki juttu ajama. Mega lōbus, nad kohtlesid,mind nagu perekonda. Nats pärast seda läksime Thomiga üles, et natuke puhata ja niisama Chillida. Siis ta muidugi andis mulle minu kingitused, mis tal varuks olid: minu vesipiip ja lōhn Black XS. No vesipiip oli esimene, mis kasutusse läks. Megaaaaaaaaaaa häääääääääää oli!!!!!!! Tänasin Tomi suure-suure kalliga, mis ei tahtnud lōppeda, kuid kuna mul hakkas ebardi tunne juba,sest ma tean ,mida ta minu vastu tunneb,siis ma tōmbusi eemale, enne kui midagi mud oleks juhtuma hakanud.
Kuna Thomas pidi samal päeval tööle minema,siis ta ei saanud eriti kaua olla ja seadsis ennast valma.
Ōhtupoole tuli ka tema teise venna Luke tütar, Lydia, ja ta naine, Donna, meie juurde. Thomasi vanemad hoiavad oma pojatütart regulaarselt, kui Donna bingoōhtutel käib. Julie oli juba tema tarvis varem plastiliini ja mingi mänguplastiliini välja vōtnud. Tegin käetervituse Donnale ja kohe pärast seda oli Lydia täielikult minu, Nathanieli, Jonny ja Julie meelelahutada. Kuigi Lidya on kōigest 2 aastane, ei tundu ta nii noor,plus ta vanemad on pikad, mis lisas vanust veel juurde. Ta on ka väga tark ja vōtab kiiresti ōppust. Ma hakkasin talle vist meeldima,sest ta enne magamaminekut küsis,kus Mariann on. Ma arvan et see oli osalt sellepärast, et ma viskasin teda ōhku paar korda. Ja ta tahtis pidevalt veel.
Kui Thomas töölt tuli, oli esimene asi vesipiip, mis me hakkama panime. Panime mu uhiuue piibu kokku ja türgi tubakat ka ja tōmbamine vōis alata.....mmmmmm... . Meiega liitus pärastpoole ka Jonny. Enne veskarit ja enne Thomasi tööleminekut unustasin veel mainida, et me jämmisime kitarridega. Vōi noh Thomas ja Jonny tegid, mina liht ümisesin kaasa. Nii chill oli. Aga üks asi on kindle, esimesed kaks ōhtut olin ma vesipiidunarkar, kui nii vōib öelda.